Enn Eesmaa, Riigikogu väliskomisjoni esimees, Keskerakond
Äsja lõppenud parlamendivalimised tõestasid ilmekalt, et leedulased tahavad muudatusi oma riigi poliitikas. Kui nimetada valimiste võitjaid, siis ennekõike peab märkima liberaalsete vaadete edu. On ju valimiste suurvõtja Gabrielius Landsbergise juhitav Isamaaliit-Kristlikud demokraadid viimasel ajal tuntavalt omi kunagisi jäiku seisukohti liberaalsemaks muutnud. Nende valimisnimekirja esinumber ja tõenäoline Leedu tulevane peaminister Ingrida Šimonyte on õppinud mitmes välisriigis, liberaalne Rootsi teiste seas. Ta on majanduse ja rahanduse asjatundja, töötanud mõned aastad Leedu panga asejuhi ning Leedu rahandusministrina. Eelmises Seimis oli Šimonyte revisjonikomisjoni esinaine. Peab ütlema, et Šimonyte on tervenisti pühendunud oma karjäärile, ta pole abielus ega laste ema.
Naispoliitikute esiletõus
Teise valimisi iseloomustava tendentsina märgingi naispoliitikute esiletõusu. Kahe teise tõenäolise koalitsiooni erakonna liidrid on samuti naisterahvad. Valimiste teises voorus erakordselt hea tulemuseni jõudnud Liberaalset liikumist juhib Viktorija Chmilyte-Nielsen, Leedu parimaid naismaletajaid, kes lahkuvas parlamendis töötas Hariduse- ja teaduskomisjonis ning kuulus Leedu-Eesti parlamendirühma. Vabaduspartei liider Aušrine Armonaite oli neli aastat parlamendis Euroopa Liidu asjade komisjoni liige. Vabaduspartei tegi valimiste esimeses voorus parema tulemuse, võimalik, et katoliiklusest lugu pidavaid leedulasi pisut häiris erakonna soov seadustada samasooliste inimeste abieluvõimalused harjumuspärastega. Landsbergise valimisvõidujärgne sellekohane kommentaar oli lihtne, kuid selge – seda küsimust ei lahendata valitsuses, see on Seimi teema.
Ingrida Šimonyte teatas, et suhtub võimu üleminekusse konstruktiivselt ja rahulikult, revolutsioonilisi muudatusi polevat mõtet oodata, tema keskendub järgmise aasta eelarvele, mida kavatseb mõnevõrra muuta ning Leedus viimastel nädalatel üsna kiiresti halvenenud viirusepuhangule, mida püütakse ohjata. Kõiki täna valitsevaid keelde ei tühistata ummisjalu, küll aga analüüsitakse, millised neist on õigustatud pidevalt muutuvas olukorras.
Konservatiivid rõhutasid juba enne valimisi, et nad pole kellegi vastu, küll aga Leedu eest. Hästi öeldud. Uuel koalitsioonil on piisav ülekaal – 74 kohta Seimi 141 saadikust, mis võimaldab soovi korral olulisigi muudatusi. Juba valimisteööl edastati rahvale kolme erakonna ühisavaldus, milles kinnitatakse, et ollakse valmis ühinema taastamaks usaldussidemed nii riigi, kui ka selle elanike vahel. Üheskoos otsustati ja teatati, et moodustatakse koalitsioonivalitsus, mida juhib Ingrida Šimonyte. President Gitanas Nauseda kohtus juba valimistepäevale järgnenud hommikul kolme eduka erakonna liidritega ning avaldas lootust, et uue koalitsiooni loomine ei võta liiga kaua aega. Endine riigipea Dalia Grybauskaite teatas otsustavalt, et valimistulemused on Leedule ideaalilähedased, loomulikult tervitas temagi naispoliitikute uue põlvkonna esiletõusu.
Esimene tuleproov – riigieelarve
Järgmise aasta riigieelarvet praegune parlament juba menetleb, vastu aga võtab Seimi uus koosseis. Veel ei räägita ministriportfellidest ega isegi valdkondadest, mille üle koalitsioonierakonnad valitsuses vastutavad. Praegune peaminister Saulius Skvernelis teatas, et Leedu üsna suur eelarvepuudujääk on kõigele vaatamata jätkusuutlik. Ligi 9% protsendini küündiva defitsiidi on valitsusjuhi ja rahandusminister Vilius Šapoka arvates ennekõike põhjustanud koroonaviirusega seotud lisakulutused, kuid ka viirusemeetmete tõttu langenud eelarvetulu. Ometi kasvavad eelarvekulud 15,49 miljardi euroni, mis 2,8 miljonilise rahvaarvu juures pole ülemäära suur summa. Järgmise aasta eelarve eelnõu ei näe praegu ette ülekulutamist. Defitsiit peaks langema järgmisel aastal viie protsendini, aastal 2022 koguni 2,7 protsendini ja seejärel 1,6 protsendini SKT-st. Valitsus on plaaninud miinimumpalka tõsta kuni 642 euroni, lastetoetusi aga 70 euroni. Pensionid kasvavad ligi 7%. Kõigis neis valdkondades on uue valitsuse otsustes võimalikud muudatused, mis samas ei välista ka vahendite valikulist suurendamist.
Eestit huvitavad kindlasti Leedu uue valitsuse ja parlamendi välis- ja kaitsepoliitilised seisukohad. Välispoliitilised liidrid tõenäoliselt vahelduvad, kuid kandidaate on piisavalt. Kaitsepoliitikas on Leedu alati olnud aktiivne NATO pooldaja. Vabaduspartei saadab Seimi esimest korda oma esindajad, uuest koosseisust aga jäävad välja senise parlamendi kaks erakonda Poola valimisaktsioon-Kristlike perede liit ja Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, mille liider on Leedu kunagine peaminister Gediminas Kirkilas. Leedu rahvas on valinud ja tõenäoliselt saab valitsuse, mida väärib.
valitsus on väärt ainult siis, kui ta paneb Lietuva piirid kinni. Kuni ka mujal läheb nakkuskordaja nulli.
Mind ei huvita Leedu lahendused. Lahenda kuidas tahad aga vaene riik on ta ikka. Mind huvitavad näiteks Soome lahendused ja see et ta ei topi oma nina teiste riikide siseasjadesse. Soomes ei toimu ka Venemaa-vastast tegevust sest seal saadakse aru et hea läbisaamine on kasulik ja kindlustab rahu. Mõnedes riiides arvatakse aga et ässitamine, vaenu õhutamine ja mõttetu sõjavarustuse ostmine kindlustab rahu. Oi kuidas eksitakse. Vaesed väikeriigid peaksid hoopis sõjahüsteeria asemel raha suunama oma riigi tarbeks.
Arvesta kuidas tahad aga Leedus võitsid konservatiivid ja kaotasid sotsid Nii et tore tulemus No lastetu naisterahva ülistamine pole tark tegu Loota vaid et ta Rootsi Komorras õppides nägi milleni võib riigi viia