Kevadel Valga vallavanemaks valitud Ester Karuse tegeleb nii linna pikaajalise viisiooni kui ka kadunud koertega. Ühe noorema Eesti vallvanemana püüab ta vaatamata koroonakriisile, mis eriti annab tunda üleaedsete juures Lätis, ikka seista näoga inimeste poole. Ja Valga saab peagi veekeskuse.
Kuidas piiriäärne Valga tunneb end koroonaviiruse teise laine ajal?
Arvan, et Valga tunneb end nii hästi kui see on praeguses olukorras võimalik. Samas tunneme end kohati ärevalt, sest just meid siin piirilinnas mõjutab näiteks piiride sulgemine kõige enam. Meid on viirus puudutanud tunduvalt vähem kui mõnda teist piirkonda. Valga linn ja vald ei ole liiga tiheda asustusega ja hajutatust on lihtsam tagada. Mõistagi oleme võtnud tarvitusele ennetavaid meetmeid ja jälgime ärevusega teated mujalt Eestist, samuti tunneme muret viiruse leviku üle teisel pool piiri.
Kas Valga/Valka erilisus jätkub ka nüüd, kui Läti poolel on rohkem haigusjuhtumeid?
Tõepoolest kehtivad Valga elanike jaoks ka pärast Lätis kehtestatud eriolukorda varasemad reeglid. Lubatud on Valga-Valka kaksiklinna elanike vaba liikumine. Valga ja Valka elanikel, kes liiguvad Valga ja Valka omavalitsuste piires, tuleb täita piiriületuse elektroonilist ankeeti korra 30 päeva jooksul. Samas tuleb arvestada rangete nõuetega naaberriigis ja neid seal ka järgida. Meie jaoks on tööjõu vaba liikumine Valga ja Valka vahel ülioluline. Me ei sooviks enam üle elada isegi ajutist piiri sulgemist – nagu juhtus kevadel – , kuna see mõjuks rängalt sadadele perekondadele, kel on tarvis oma igapäevane leib lauale tuua.
Valgalased on ikka rääkinud, et neil on Riiga lühem maa sõita kui Tallinna. Kas see suhtumine on nüüd muutunud?
Naljaga pooleks võiks öelda, et ega viirus ole seda vahemaad muutnud, kilometraaž on sama. Oma kogemuse põhjal võib küll öelda, et viimasel ajal on pigem enam olnud asja põhja poole, pealinna või Tartusse. Täheldasime ju suvelgi, et siseturism on hoogustunud kogu Eestis, ja Lõuna-Eestis eriti. Samas peame regulaarselt omi kohtumisi Valka kolleegidega, paneme maskid ette ja arutame ühistegevusi, kord siinpool piiri, kord sealpool piiri.
Asusid vallavanema ametisse kevadise koroonakriisi ajal. Kas on hingetõmbepausi üldse olnud või tuleb jälle tegeleda samade teemadega, millega kevadelgi?
Kevadine koroonakriis tähendas tõesti väga intensiivset perioodi. Kergemalt on olnud võimalik hingata vaid suvel, saime ära pidada terve rea toredaid üritusi. Tööalases mõttes pole aga olnud põhjust pausi pidada, vaid nädalake suvist puhkust, muidu aga käinud katkematu vallavalitsuse töö. Teatud määral sunnivad kevadised teemad end uuesti peale, samas oleme kogemuse võrra rikkamad ja oskame paremini reageerida.
Oled lubanud olla elanike poole ikka näoga. On seda raske teha?
Kuidas võtta. Valga vald on küllaltki suur, moodustus alles kolm aastat tagasi. Mõneti harjumatu on see veel nii elanikele kui minule. Pean silmas, et absoluutselt kõikide muredega ei jõua isiklikult tegeleda. Sel puhul on abiks vallavalitsuse valdkonna spetsialistid. Ka nemad käivad kohapeal, kuulavad muresid ja otsivad lahendusi. Alustasime novembris vallavalitsuse liikmete vastuvõtuga valla teenistuskeskustes, Tahevas, Õrus, Tõllistes ja Karulas. Sageli helistavad inimesed siiski otse mulle ja ma võtan toru – vastan telefonile – ka pühapäeval. Meenubki üks viimatine juhtum, kus anti teada hulkuvast koerast, eks ma siis tegelesin selle küsimusega.
Kuidas edeneb järgmise aasta eelarve kokkupanek?
Tegeleme eelarvega juba mõnda aega päris jõudsalt, see on meil pidevalt fookuses. Pean rõhutama, et oleme seni elanud eelmise aasta eelarve põhjal, see on seadnud meie tegutsemisele teatud raamid. Uue eelarve koostamine on meie koosseisu jaoks esmakordne. Praegu on veel keeruline ennustada kõigi tulude ja kulude kattumist. Paneme kindlasti kokku korraliku eelarve, siis järgneb juba arutelu volikogus.
Valga vallal on valmimas arengukava aastani 2035. Mis on selles suurimad eesmärgid?
Arengukava on mahukas strateegiline dokument, mille eesmärgiks on määratleda selged fookused, kuhu lähiaastatel kavatseme panustada. On olemas Valga valla visioon, mille põhjal on vald põiming atraktiivsest elukeskkonnast ja looduslähedasest eluviisist, nutikast Eesti-Läti piiriala koostööst, ettevõtlikkusest, hoolivusest ja eripalgeliste kultuuride sidususest –paik positiivseks eneseteostuseks elukaare igas punktis. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse tasakaalustatud arengumudelit, mis seob omavahel viis erinevat valdkonda. Nende raames püstitatakse omakorda arendustegevuse eesmärgid ja esitatakse tegevused nende saavutamiseks. Näeme arengukava ühtlasi ka reaalselt töötava dokumendina, mis puudutab nii vallavalitsuse ametnikku kui ka igat valla elanikku.
Mida saab vallas veel lahendada enne järgmise aasta kohalikke valimisi?
Saab teha nii mõndagi. Valitsus on omavalitsusele eraldanud nn covid investi raha, mis on mõeldud koroonaviiruse tagajärgede leevendamiseks. Kasutame seda raha sihtotstarbeliselt üle kogu valla. Tänu nendele summadele on võimalik mitmes koolis teha remonditöid, samuti parandada teede olukorda ja muudki. Oleme põhjalikult arutanud raha eraldamist printsiibil, et jaotada tasakaalustatult ja õiglaselt. Järgmisel aastal kavatseme jõudsalt edasi liikuda veekeskuse rajamisega. Suveks peaks valmima projekt, edasi järgneb veekeskuse ehitus, et ümberkaudne rahvas saaks edaspidi nautida kõiki veemõnusid.
Hoolimata jätkuvast koroonakriisist on Valgamaal märgata palju erinevaid tegemisi ja kokkusaamisi. Kas jõuad ka ise neist osa võtta?
Kuna mind kutsutakse sageli erinevatele vallas toimuvatele üritustele – lähen alati hea meelega – siis on mul võimalus näost näkku kohtuda erinevate n-ö sihtgruppidega: õpilased ja õpetajad, lapsevanemad, huviringid, eakad inimesed jne. Hiljuti tutvustas Valga Haigla vallarahvale kahte uut ja kaasaegset kiirabisõidukit, millega haigla kiirabibrigaad hakkab nüüdsest liiklema, ja korraldas sel puhul ürituse. Heameel on tõdeda, et Valga valla sisejulgeolek ja terviseteenus on senisest kõrgemal tasemel. Lähen ikka kohale kui kutsutakse, see on ka põhjus, miks olen sagedasti pildil. Osalemine valla olulisemate sündmuste juures kuulub vältimatult vallavanema ameti juurde.
Kas järelejäänud vabast ajast oled ikka ka abipolitseinikuna ametis?
Selles osas pean endale pisut tuhka pähe raputama. Viimati olin abipolitseinikuna tegevuses kevadise viirusepuhangu ajal. Tunnen aga vajadust uuesti aktiivsemalt panustada. Alles hiljaaegu toimus ebameeldiv intsident noortega Valga keskväljakul. Selliseid olukordi tuleks vältida. Olen plaani võtnud lähemal ajal uuesti abipolitseinikuna patrullima minna.
Küsis Aivar Jarne
Eestlasi pagendatakse inflatsiooni loomise abil.
Eesti elukeskkonna viib tagasi maale looduse keskele inflatsiooni likvideerimine.
Inflatsiooni ehk hinnatõusu abil imetakse Eestist miljardeid eurosid ja hoitakse elatustaset madalana.
Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil keskpankade kasumi tarbeks.
Sisendhindadeks on kütuse,elektri,toorainete,toidu,ehitusmaterjalide hinnad.
Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.
Viimati Isamaa tõstis elektrivoolu hinda 400 % millega tekitas tohutu inflatsiooni.
Inflatsiooni likvideerimiseks on Eestile tarvis kolme tuukeparki mille tuulikud on 200 kõrgused sest seal on tuult alati. Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo suurune. Taastuvenergia tasu on vargus. Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.
Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.
Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
Einar Eiland, EMÜ majandusmagister :”
Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.
Naudi roosasid prille
Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
Elagu inflatsioonita ja külluse põhine Eesti !
väärtusetustamine on kasulik just vaestele ja rahatutele. Tõestan:
On rahatu ja kodutu koll Koolja ja 5000000 omanik Jüri. Raha väärtusetustatakse 10%. Palju kumbki kaotab?
Jüri: 5000000×0,1 = 500000.
Koolja 0×0 = 0.
Seega jääb multimiljunäär Jüri kümnendiku vaesemaks, Koolja aga ei kaota midagi.
.
Elagu rahaühiku väärtusetustamne! Kõigi maade vaesed toetavad seda!
Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):
Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa.”
Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:
puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
Plussenergia majades puuduvad elektri katkestused ja elektriarved.
Kuidas saab elektrit tasuta ?
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.
Tasuvusaja mõiste:
Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.
Kuna tuul puhub tasuta ja päikene paistab tasuta,ning tuulikutel ja päikesepaneelidel pole hoolduskulusid(tuulikute vanematel mudelitel on hoolduskulud minimaalsed,uutel pole) siis:
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.
Mida enam tõstetakse fossiilsete kütuste ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod jpt. taastuvenergia allikate ekspluateerimise seadmed.
Strandberg ütles:
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
Plussenergia maja
Plussenergia maja tähendab, et maja toodab rohkem energiat, kui hoone kasutamise käigus kulub, ning energia ülejäägi võib hoone omanik energiavõrku tagasi müüa.
Eesti oludes eeldaks sellise uudse mõtteviisi realiseerimine seadusandluse muudatust, mis võimaldaks kodu ja väiketarbijatel toodetud elektri ülejääki energiavõrku tagasi müüa.
Mina ütlen:
Selleks,et mitte maksta kodukulusid tuleb hoone energiatarbevoog viia 1-2 kilovatile,selleks on mitmeid variante,proovigem erinevaid sest kes teab milliseid ehitusmaterjale te leiate prahikastist,eluaseme energiatarbevoo viimiseks 1-2 kilovatile pole tarvis neid k6iki variante :
1) Esmalt oleks tore kui saaksite soojustada hoone seinad p6huga.
2)ise ehitada tuulikute ja erinevate päikesepaneelide hübriidid s.o. ehitad õllepurkidest päikesepaneeli mis kütab õhku,
3) ehitad päikesepaneeli mis kütab vett,
4)ehitad tuuliku mis kütab vett aga elektrit ei tarvita,
5)ehitad tuuliku mis pumpab vett aga elektrit ei tarvita,
6)ehitad katusele asetatava väiketuuliku(etem on kui ehitada mitu tuulikut mida omavahel yhendada paralleelselt) mis toodab elektrit ja
7)päikesepaneeli mis toodab elektrit.
8)Lisaks sellele tuleks ise ehitada biogaasi ja biosoojuse,maasoojuspumbad jpms värgid-tuleb viia elektri tarbimine nulli lähedaseks:
Loe edasi,lugu jätkub seal
siis täitub Estri unistus Valga-Valka linnriigist, kus tema ennast kuninganna ametis näeb?
Minu meelest on Narva ka eriline piiriäärne linn. Enne koroonat käisin tihti Peterburis kus töötavad minu head tuttavad eesti arstid. käisin neil külas. Käisin ka kirikus kus teenistus toimub eesti keeles, muidugi ka teatris ja kontserdiö vene intelligents on kõrgel tasemel ja ei õhuta vihavaenu ega halvusta kedagi. Mulle meeldib et Venemaal suhtutakse lõigisse rahvustesse hästi ja inimest ei hinnata mitte rahvuse vaid tegude järgi- mulle meeldib reisimine aga muidugi mitte koroonaviiruse levikt ajal- Ma ei tahaks külastada Poolat, Lätit, Leedut ega Ukrainat ja ka USA-d mitte sest see riik on väga kaugel ja tema tegevus mulle arusaamatu.
Muidugi on Valgatubli piiriäärne linn- minu unistus on tegelikult sõita Norrass. See imepärane riik ei topi oma nina teiste riikide siseasjadesse, on vaba ja teab ise mis on hea tema rahvale. Tõeöine edukas demokraatlik riik. Meeldib ka Soome ja veel mõned teised edukad väikeriigid. Need peaks olema meie liitlased et arendada rahulikku koostööd ilma vihavaenu õhutamiseta. Suurriigid saavad ilma meietagi hakkama ja meist ei olene midagi.