Kevadel Valga vallavanemaks valitud Ester Karuse tegeleb nii linna pikaajalise viisiooni kui ka kadunud koertega. Ühe noorema Eesti vallvanemana püüab ta vaatamata koroonakriisile, mis eriti annab tunda üleaedsete juures Lätis, ikka seista näoga inimeste poole. Ja Valga saab peagi veekeskuse.
Kuidas piiriäärne Valga tunneb end koroonaviiruse teise laine ajal?
Arvan, et Valga tunneb end nii hästi kui see on praeguses olukorras võimalik. Samas tunneme end kohati ärevalt, sest just meid siin piirilinnas mõjutab näiteks piiride sulgemine kõige enam. Meid on viirus puudutanud tunduvalt vähem kui mõnda teist piirkonda. Valga linn ja vald ei ole liiga tiheda asustusega ja hajutatust on lihtsam tagada. Mõistagi oleme võtnud tarvitusele ennetavaid meetmeid ja jälgime ärevusega teated mujalt Eestist, samuti tunneme muret viiruse leviku üle teisel pool piiri.
Kas Valga/Valka erilisus jätkub ka nüüd, kui Läti poolel on rohkem haigusjuhtumeid?
Tõepoolest kehtivad Valga elanike jaoks ka pärast Lätis kehtestatud eriolukorda varasemad reeglid. Lubatud on Valga-Valka kaksiklinna elanike vaba liikumine. Valga ja Valka elanikel, kes liiguvad Valga ja Valka omavalitsuste piires, tuleb täita piiriületuse elektroonilist ankeeti korra 30 päeva jooksul. Samas tuleb arvestada rangete nõuetega naaberriigis ja neid seal ka järgida. Meie jaoks on tööjõu vaba liikumine Valga ja Valka vahel ülioluline. Me ei sooviks enam üle elada isegi ajutist piiri sulgemist – nagu juhtus kevadel – , kuna see mõjuks rängalt sadadele perekondadele, kel on tarvis oma igapäevane leib lauale tuua.
Valgalased on ikka rääkinud, et neil on Riiga lühem maa sõita kui Tallinna. Kas see suhtumine on nüüd muutunud?
Naljaga pooleks võiks öelda, et ega viirus ole seda vahemaad muutnud, kilometraaž on sama. Oma kogemuse põhjal võib küll öelda, et viimasel ajal on pigem enam olnud asja põhja poole, pealinna või Tartusse. Täheldasime ju suvelgi, et siseturism on hoogustunud kogu Eestis, ja Lõuna-Eestis eriti. Samas peame regulaarselt omi kohtumisi Valka kolleegidega, paneme maskid ette ja arutame ühistegevusi, kord siinpool piiri, kord sealpool piiri.
Asusid vallavanema ametisse kevadise koroonakriisi ajal. Kas on hingetõmbepausi üldse olnud või tuleb jälle tegeleda samade teemadega, millega kevadelgi?
Kevadine koroonakriis tähendas tõesti väga intensiivset perioodi. Kergemalt on olnud võimalik hingata vaid suvel, saime ära pidada terve rea toredaid üritusi. Tööalases mõttes pole aga olnud põhjust pausi pidada, vaid nädalake suvist puhkust, muidu aga käinud katkematu vallavalitsuse töö. Teatud määral sunnivad kevadised teemad end uuesti peale, samas oleme kogemuse võrra rikkamad ja oskame paremini reageerida.
Oled lubanud olla elanike poole ikka näoga. On seda raske teha?
Kuidas võtta. Valga vald on küllaltki suur, moodustus alles kolm aastat tagasi. Mõneti harjumatu on see veel nii elanikele kui minule. Pean silmas, et absoluutselt kõikide muredega ei jõua isiklikult tegeleda. Sel puhul on abiks vallavalitsuse valdkonna spetsialistid. Ka nemad käivad kohapeal, kuulavad muresid ja otsivad lahendusi. Alustasime novembris vallavalitsuse liikmete vastuvõtuga valla teenistuskeskustes, Tahevas, Õrus, Tõllistes ja Karulas. Sageli helistavad inimesed siiski otse mulle ja ma võtan toru – vastan telefonile – ka pühapäeval. Meenubki üks viimatine juhtum, kus anti teada hulkuvast koerast, eks ma siis tegelesin selle küsimusega.
Kuidas edeneb järgmise aasta eelarve kokkupanek?
Tegeleme eelarvega juba mõnda aega päris jõudsalt, see on meil pidevalt fookuses. Pean rõhutama, et oleme seni elanud eelmise aasta eelarve põhjal, see on seadnud meie tegutsemisele teatud raamid. Uue eelarve koostamine on meie koosseisu jaoks esmakordne. Praegu on veel keeruline ennustada kõigi tulude ja kulude kattumist. Paneme kindlasti kokku korraliku eelarve, siis järgneb juba arutelu volikogus.
Valga vallal on valmimas arengukava aastani 2035. Mis on selles suurimad eesmärgid?
Arengukava on mahukas strateegiline dokument, mille eesmärgiks on määratleda selged fookused, kuhu lähiaastatel kavatseme panustada. On olemas Valga valla visioon, mille põhjal on vald põiming atraktiivsest elukeskkonnast ja looduslähedasest eluviisist, nutikast Eesti-Läti piiriala koostööst, ettevõtlikkusest, hoolivusest ja eripalgeliste kultuuride sidususest –paik positiivseks eneseteostuseks elukaare igas punktis. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse tasakaalustatud arengumudelit, mis seob omavahel viis erinevat valdkonda. Nende raames püstitatakse omakorda arendustegevuse eesmärgid ja esitatakse tegevused nende saavutamiseks. Näeme arengukava ühtlasi ka reaalselt töötava dokumendina, mis puudutab nii vallavalitsuse ametnikku kui ka igat valla elanikku.
Mida saab vallas veel lahendada enne järgmise aasta kohalikke valimisi?
Saab teha nii mõndagi. Valitsus on omavalitsusele eraldanud nn covid investi raha, mis on mõeldud koroonaviiruse tagajärgede leevendamiseks. Kasutame seda raha sihtotstarbeliselt üle kogu valla. Tänu nendele summadele on võimalik mitmes koolis teha remonditöid, samuti parandada teede olukorda ja muudki. Oleme põhjalikult arutanud raha eraldamist printsiibil, et jaotada tasakaalustatult ja õiglaselt. Järgmisel aastal kavatseme jõudsalt edasi liikuda veekeskuse rajamisega. Suveks peaks valmima projekt, edasi järgneb veekeskuse ehitus, et ümberkaudne rahvas saaks edaspidi nautida kõiki veemõnusid.
Hoolimata jätkuvast koroonakriisist on Valgamaal märgata palju erinevaid tegemisi ja kokkusaamisi. Kas jõuad ka ise neist osa võtta?
Kuna mind kutsutakse sageli erinevatele vallas toimuvatele üritustele – lähen alati hea meelega – siis on mul võimalus näost näkku kohtuda erinevate n-ö sihtgruppidega: õpilased ja õpetajad, lapsevanemad, huviringid, eakad inimesed jne. Hiljuti tutvustas Valga Haigla vallarahvale kahte uut ja kaasaegset kiirabisõidukit, millega haigla kiirabibrigaad hakkab nüüdsest liiklema, ja korraldas sel puhul ürituse. Heameel on tõdeda, et Valga valla sisejulgeolek ja terviseteenus on senisest kõrgemal tasemel. Lähen ikka kohale kui kutsutakse, see on ka põhjus, miks olen sagedasti pildil. Osalemine valla olulisemate sündmuste juures kuulub vältimatult vallavanema ameti juurde.
Kas järelejäänud vabast ajast oled ikka ka abipolitseinikuna ametis?
Selles osas pean endale pisut tuhka pähe raputama. Viimati olin abipolitseinikuna tegevuses kevadise viirusepuhangu ajal. Tunnen aga vajadust uuesti aktiivsemalt panustada. Alles hiljaaegu toimus ebameeldiv intsident noortega Valga keskväljakul. Selliseid olukordi tuleks vältida. Olen plaani võtnud lähemal ajal uuesti abipolitseinikuna patrullima minna.
Küsis Aivar Jarne