Anneli Ott: omavalitsused saavad vajalike investeeringutega jätkata ja majandust turgutada

Anneli Ott

Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mille tulemusel võimaldatakse kohaliku omavalitsuste üksustel suurendada netovõlakoormuse piiri. Kevadel tõstis Riigikogu 2020. ja 2021. aastaks laenupiirangu 80 protsendi peale. Nüüd on  kavas pikendada laenupiirangu leevendust 2027. aasta lõpuni, et võimaldada omavalitsustele sujuv võlakoormuse vähendamine.

Keskerakonna omavalitsuskogu juhi Anneli Oti sõnul tuleb kevadise seadusemuudatusega veel samm edasi liikuda. “Esialgu mihutati netovõlakoormuse piirmäära 60 protsendilt 80-ni, mis oli igati positiivne otsus, et Eesti linnad ja vallad saaksid kriisist tulenevalt viia ellu vajalikud investeeringud ning turgutada majandust. Kui aga 2022. aastal oleks piirmäär kukkunud taas 60 protsendini, siis selline üleminek oleks omavalitsustele selgelt liiga järsk,” ütles Ott, lisades, et pikem periood võimaldab omavalitsustel langetada laenukoormust 60 protsendini järk-järgult.

“Viimastel aastatel on riik kohalike omavalitsuste võimekusse tugevalt panustatud, tänu millele on ka nende netovõlakoormused eelnevate aastatega võrreldes väikseimad. Prognooside kohaselt on aasta lõpuks omavalitsuste keskmine netovõlakoormus 22 protsenti, mistõttu pole alust karta, et laenu võtmine võiks viia mõne Eesti linna või valla finantsraskustesse,” sõnas Ott.

7 kommentaari
  1. No 2 nädalat ago
    Reply

    seda küll arukaks ei saa pidada. Sest meie liiduvabariigi eelarve peabki koosnema omavalistuste eelarvetest. Siis ei tuleks üldse kõne allagi mingid võlad ja sahkerdamine nendega. Nüüd aga on kõik kogutud Tallinna ning jagatakse almust koogutamise sügavusele. Nagu NSVL-is, kus üle liidu käidi almust kerjamas Moskva ametnikelt.
    Selle asemel, et viia nt vorsti üle liidu, lasti kaugelt kohale sõita, et siis igaüks ise ostaks ja koju tagasi viiks. Mäletan kuidas Oudovast läksid vanamutid Leningradi rongile, et sealt mitmele perele vorsti ja piimatooteid osta. Kindlatel päevadel nädalas olid mutid paaridesse pandud, kes kordamööda siis Leningradi kauplustes tuulasid, et midagigi saada. Nüüd see rong enam ei käi, sest kauplustes on kõike saada.
    Kahju et meil endiselt see totataks nõukogulik sotsialism võimutseb ja Anneli ei oska uutmoodi mõtelda ega asju ajada.
    Parem pangu omavalitsused tööle. Kõikidele töötutele on ju tööd pakkuda. Palju on koristada, varemeid lammutada, ümber ehitada, parandada, ennast täiendada jpm. Kuid kõik ootavad käsi pikal annetusi Annelilt, kes on juhuslikult Tallinna rahapaja juurde sattunud.

    • Jälle... 2 nädalat ago

      …on siia topitud ikka seesama KE kaunitari imal foto.Kas see on poliitikaleht või naisteajakirja kaas?Ehk on daamest ka mõni foto, kus ta töötab või kohtub valijatega.See retusheeritud ja ilustatud pilt ajab naerma.Uskuge mind, fotoshopis tehakse ka Repsist kaunitar.

  2. Lisaks neile maksudele on olemas varjatud maksud mis on palju koormavad avalikest maksudest.
    Koormavaim maks on inflatsioon. Inflatsiooniga imetakse Eestist miljardeid eurosid liigkasu panganduse tarbeks.
    Inflatsiooniga tekitatati puuduse põhine elatustase.
    Inflatsiooniga on tekitatud ja tekitatakse korvamatu ökoloogiline jalajälg.
    Kui hinnatõusu ehk inflatsiooni ei tekitataks siis metsa ei raisataks.

    Miks raiutakse metsa vastutustundetult ?
    Vastus :” Sellise “majandamise” tekitab inflatsiooni loomine ehk puudulikkuse põhine riigikord .Kui inflatsiooni ei loodaks siis kaoks puuduse põhine majandus ja puuduse põhine ühiskond,ning puuduse
    põhine elatustase-kaoks praegune ilma heaoluta elu nii rikastele kui vaestele. Selline puuduse põhine maailm
    toidab finantspüramiidi tipus olijaid ehk siis Rothschildi perekonda kellele kuuluvad koik keskpankad.
    Inflatsiooniga imetakse Eestist miljardeid eurosid liigkasu panganduse kasumi tarbeks.
    Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil. Sisendhindadeks on kütuse,elektri,toorainete,toidu,ehitusmaterjalide jms. hinnad.
    Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele.
    Inflatsiooni likvideerimiseks riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on koik Eesti kodanikud.
    Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetrit pikad sest seal on tuult alati.
    Teine variant on päikesepaneelide jaam. Eesti tarbeks piisab Sirtsu soo suurusest päikesepaneelide jaamast.

    Juba 2009 aastal Jarmo Tuisk kirjutas:”
    Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse.

    Kui riik ise toodaks elektriautosid ja jagaks neid kodanikele omahinnaga siis riik saaks rikkamaks igal aastal 10 miljardi euro võrra. Sellise summa Eesti kulutab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale.

    Maha Venemaa nuumamine !

    Inglismaal Puudus Inflatsioon
    8 tundi ago
    Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
    Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

    Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa.”

    Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:

    puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

    Plussenergia majades puuduvad elektri katkestused ja elektriarved.

    Kuidas saab elektrit tasuta ?
    Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.

    Tasuvusaja mõiste:
    Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.

    Kuna tuul puhub tasuta ja päikene paistab tasuta,ning tuulikutel ja päikesepaneelidel pole hoolduskulusid(tuulikute vanematel mudelitel on hoolduskulud minimaalsed,uutel pole) siis:
    Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.

    Mida enam tõstetakse fossiilsete kütuste ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod jpt. taastuvenergia allikate ekspluateerimise seadmed.

    Strandberg ütles:
    Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
    on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
    10 kW (kilovatti); sama suure energiat
    säästva hoone puhul on sama näitaja aga
    vaid 1 kW!

    Kui ühe
    hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
    oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
    küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
    liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
    energiatootmissüsteemiga. Minu
    seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
    oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
    Selleks on piisavalt energiavooge,
    kasvõi päikest-tuult.

    Plussenergia maja
    Plussenergia maja tähendab, et maja toodab rohkem energiat, kui hoone kasutamise käigus kulub, ning energia ülejäägi võib hoone omanik energiavõrku tagasi müüa.
    Eesti oludes eeldaks sellise uudse mõtteviisi realiseerimine seadusandluse muudatust, mis võimaldaks kodu ja väiketarbijatel toodetud elektri ülejääki energiavõrku tagasi müüa.

    Mina ütlen:
    Selleks,et mitte maksta kodukulusid tuleb hoone energiatarbevoog viia 1-2 kilovatile,selleks on mitmeid variante,proovigem erinevaid sest kes teab milliseid ehitusmaterjale te leiate prahikastist,eluaseme energiatarbevoo viimiseks 1-2 kilovatile pole tarvis neid k6iki variante :
    1) Esmalt oleks tore kui saaksite soojustada hoone seinad p6huga.
    2)ise ehitada tuulikute ja erinevate päikesepaneelide hübriidid s.o. ehitad õllepurkidest päikesepaneeli mis kütab õhku,
    3) ehitad päikesepaneeli mis kütab vett,
    4)ehitad tuuliku mis kütab vett aga elektrit ei tarvita,
    5)ehitad tuuliku mis pumpab vett aga elektrit ei tarvita,
    6)ehitad katusele asetatava väiketuuliku(etem on kui ehitada mitu tuulikut mida omavahel yhendada paralleelselt) mis toodab elektrit ja
    7)päikesepaneeli mis toodab elektrit.
    8)Lisaks sellele tuleks ise ehitada biogaasi ja biosoojuse,maasoojuspumbad jpms värgid-tuleb viia elektri tarbimine nulli lähedaseks:
    Loe edasi sealt

  3. Inflatsiooni likvideerimiseks on Eestile tarvis kolme tuukeparki mille tuulikud on 200 kõrgused sest seal on tuult alati. Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo suurune. Taastuvenergia tasu on vargus. Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.

    Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

    Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
    Einar Eiland, EMÜ majandusmagister :”
    Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.

    Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.

    Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.

    Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.

    Naudi roosasid prille

    Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.

    Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.

    Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.

    Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.

    Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.

    Elagu inflatsioonita Eesti !

  4. Varjatud maksud 2 nädalat ago
    Reply

    Jurist: monopolidelt varjatud maksud
    Kuigi Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumise vahendina, ei poolda Sorainen advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Karin Madisson keeldude ja reeglite lisamist riigiettevõtetele, kes käituvad heauskselt. 

    „Ma põhimõtteliselt ei poolda üldistavate keeldude ja reeglite lisamist olukorras, kus ühingud ja nende omanikud tajuvad oma rolli ja käituvad heauskselt. Kahjuks peab aga tõdema, et Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumiseks,” kommenteeris Madisson küsimust, kas riigiettevõtetel tuleks keelata dividendide väljamaksmine seni, kui need ei ole börsil.

    Madisson kirjeldas, et elektrit tarbime me kõik ja kui seal pisikene hinnatõus tekitada, millest tekib päris korralik kasum ja see läbi dividendide riigini jõuab, ongi tegemist varjatud maksude kogumisega. „Samas tuleb aga selget vahet teha äriühingutel, mille on suur mõju kõigile Eesti inimestele ja majanduskeskkonnale nagu Eesti Energia ja äriühingutel, millel nii suurt mõju ei ole, nagu Tallinna Sadam,” toonitas advokaat.

    Näiteks Eesti Energia puhul oleks Madissoni sõnul pigem õigem, et riik ei kinnitaks hindasid, kus nn omahinnale lisandub võimalus teenida väga suurt kasummarginaali, sest planeeritav 2011. aasta dividend on 65,187 miljonit eurot. Sellisel juhul ei tekiks ka sellises hulgas dividendi, vaid kasumimarginaal peaks katma reservide loomise, lisas ta.

    Madisson märkis, et kunagi on ka Jüri Mõis maininud, et talle meeldiks niimoodi oma firmat juhtida, et kohe, kui on kulude tõus ja kasumimarginaal väheneb, tõstab ta hinda ja klient on kohustatud selle kinni maksma, aga kasumimarginaal ei tohi mingil juhul langeda.

    „See on aga praegune poliitika, et kasumimarginaal tuleb hinnale juurde arvutada ja selles ei tasu süüdistada Eesti Energiat, vaid on küsimus energiapoliitika kujundamise kohta üldiselt. Seda eriti olukorras, kus suur enamus ettevõtjaid sisuliselt ilma kasumimarginaalita töötavad, kuna kulud pidevalt tõusevad, aga tarbijate rahakott on järjest õhem,” ütles ta. “Samas tuleb aga selgelt eristada tegevust, mis Eesti Energial on välisturgudel ja mis Eesti turul. Kasumi teenimise keelamine välisturul oleks ju igati ebamõistlik.”

    „Tallinna Sadam aga ei mõjuta nii oluliselt kogu Eesti elanikkonda ja nemad konkureerivad tunduvalt suuremal turul. Kui hinnad on liiga kõrged, veetakse kaupa näiteks Ventspilsi sadama kaudu. Seega peab Tallinna Sadam hoidma oma hinnad konkurentsivõimelised ja seda oskab küll otsustada kõige paremini juhtkond ise. Kui siis kasumit teenitakse, ei oleks mul midagi selle vastu, kui see ka riigikassasse jõuab,” tõi Madisson näiteks.

    Üldjuhul ei poolda Madisson riigi tegelemist ettevõtlusega ja läbi selle oma poliitika ajamist, küll aga rahva kaasamist ja võimaluse andmist investeeringuteks börsil. „Teatavasti on Eestis väikeaktsionäride huvid niivõrd halvasti kaitstud, et tavaühingutesse investeerimist ei julge seetõttu kellelegi soovitada,” nentis ta.

    Küsimus riigifirmade dividendide kohta on ajendatud Äripäeva eilsest juhtkirjast, mis ütles, et riigifirmadel tuleks keelata dividendide maksmine seni, kuni nad ei ole börsile läinud. Kuna reeglina on riigifirmad monopoolses seisus, tähendab nende dividendide laekumine riigieelarvesse sisuliselt kaudset maksustamist ehk lisakoormust maksumaksjale, kellel pole monopoolsete teenuste kasutamisest võimalik loobuda ega ka monopolide äriplaanides kaasa rääkida.

  5. Andro Roos : ” Niikaua kuni eksisteerib riigiväline intressiga keskpank ja tema raha, seni ei saa olla ka vaba turumajandust ega tõhusust.”

  6. Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
    Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

    Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa.”

    Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:

    puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

    Plussenergia majades puuduvad elektri katkestused ja elektriarved.

    Kuidas saab elektrit tasuta ?
    Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.

    Tasuvusaja mõiste:
    Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.

    Kuna tuul puhub tasuta ja päikene paistab tasuta,ning tuulikutel ja päikesepaneelidel pole hoolduskulusid(tuulikute vanematel mudelitel on hoolduskulud minimaalsed,uutel pole) siis:
    Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.

    Mida enam tõstetakse fossiilsete kütuste ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod jpt. taastuvenergia allikate ekspluateerimise seadmed.

    Strandberg ütles:
    Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
    on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
    10 kW (kilovatti); sama suure energiat
    säästva hoone puhul on sama näitaja aga
    vaid 1 kW!

    Kui ühe
    hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
    oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
    küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
    liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
    energiatootmissüsteemiga. Minu
    seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
    oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
    Selleks on piisavalt energiavooge,
    kasvõi päikest-tuult.

    Plussenergia maja
    Plussenergia maja tähendab, et maja toodab rohkem energiat, kui hoone kasutamise käigus kulub, ning energia ülejäägi võib hoone omanik energiavõrku tagasi müüa.
    Eesti oludes eeldaks sellise uudse mõtteviisi realiseerimine seadusandluse muudatust, mis võimaldaks kodu ja väiketarbijatel toodetud elektri ülejääki energiavõrku tagasi müüa.

    Mina ütlen:
    Selleks,et mitte maksta kodukulusid tuleb hoone energiatarbevoog viia 1-2 kilovatile,selleks on mitmeid variante,proovigem erinevaid sest kes teab milliseid ehitusmaterjale te leiate prahikastist,eluaseme energiatarbevoo viimiseks 1-2 kilovatile pole tarvis neid k6iki variante :
    1) Esmalt oleks tore kui saaksite soojustada hoone seinad p6huga.
    2)ise ehitada tuulikute ja erinevate päikesepaneelide hübriidid s.o. ehitad õllepurkidest päikesepaneeli mis kütab õhku,
    3) ehitad päikesepaneeli mis kütab vett,
    4)ehitad tuuliku mis kütab vett aga elektrit ei tarvita,
    5)ehitad tuuliku mis pumpab vett aga elektrit ei tarvita,
    6)ehitad katusele asetatava väiketuuliku(etem on kui ehitada mitu tuulikut mida omavahel yhendada paralleelselt) mis toodab elektrit ja
    7)päikesepaneeli mis toodab elektrit.
    8)Lisaks sellele tuleks ise ehitada biogaasi ja biosoojuse,maasoojuspumbad jpms värgid-tuleb viia elektri tarbimine nulli lähedaseks:
    Loe edasi sealt

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.