Riigikogu sotsiaalkomisjon sai teisipäevasel istungil ülevaate Eesti tervishoiu tulevikustsenaariumitest, milles nenditakse, et haigekassa defitsiit suureneb 2035. aastaks 900 miljoni euroni.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder sõnas, et kui ravikindlustuse rahastamine ei muutu, ei suuda ravikindlustuse tulud suureneda sama kiiresti kui kulud. “Eesmärk on leida solidaarse haigekassasüsteemi puhul tasakaal nii, et inimeste omaosalus ei tõuseks üle kriitilise piiri,” ütles ta.
Mölder märkis, et alati on ka võimalus muuta haigekassa raha kasutamist efektiivsemaks ja muuta inimeste harjumuskäitumisi ka pikas perspektiivis nii, et tekiks vähem haigusjuhte. “Suurem rahastus ennetusele toob hilisemas faasis kaasa väiksemad ravikulud.”
Üks võimalus haigekassa eelarvesse lisaressursside leidmiseks oleks Mölderi sõnul see, kui siduda tervishoiu rahastamine SKPga, nagu näiteks kaitsekulutustega on tehtud. “Sellisel juhul jääks aga tervishoiu rahastamine liigselt sõltuma majanduskeskkonnast ning ei vähendaks riigieelarve koormust,” täpsustas ta.
Teine võimalus on Mölderi hinnangul see, et tänasele maksusüsteemile leitakse juurde lisavahendeid mõne muu või uue maksu arvelt. “Näiteks saaks rakendada hoolduskindlustusmaksu või ettevõtte tulumaksul baseeruvat tervishoidu. Siin on olemas ka alternatiivina võimalus rakendada erakindlustust tervisehoius,” rääkis Mölder.
Komisjoni esimees lisas, et variante ja võimalusi on mitu ning debatt tuleks alustada kohe, et leida järgnevate aastate tervishoiu rahastamise osas laiem kokkulepe.
Sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus märkis, et Eesti on üks suurima ravikindlustuseta inimeste osakaaluga Euroopa riike, neid on elanikkonnast kuus protsenti, ning ka kindlustatute, kuid raviga katmata inimeste osakaal on väga kõrge – 12,6 protsenti. “Kuigi ravikindlustusega kaetus tasapisi kasvab, ei tohiks võtta eesmärgiks, et inimeste omaosalus tõuseb võrreldes praegusega. Sest siis võib paratamatult juhtuda, et kaetus pöördub langusele,” selgitas Everaus.
Everausi sõnul oleks tervitatav, kui paraneks inimeste tervisekäitumine, mis tähendaks haigekassale automaatselt väiksemat koormust. “Siin on palju ka igast inimesest endast kinni, riik saab teha ainult nii palju, et suunata inimesi maksude või soodustustega teatud valikuid tegema,” ütles ta.
Arenguseire Keskuse uuringu “Eesti tervishoiu tulevik – stsenaariumid aastani 2035 ja tervisekindlustuse valikud” tutvustamisel osalesid Arenguseire Keskuse, Poliitikauuringute Keskuse Praxis, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajad.
küsimus? Tuleb jätkata veelgi rohkem rahva röövimist nagu kogu aeg tehtud, kui klikk on teinud valesid otsuseid.
Miks näiteks satikaga nakatunud ise ei tasu oma ravaimise eest? Miks tööta jäänud inimestele makstakse paksult pappi, et nad mitte mingil juhul ei töötaks? Rahval raha palju, peale röövimise mingit arukat mõtet pähe ei tule ja seda soovitada saangi.
Tere, ei tahaks negatiivsete nootidega alustada – kuid kaks reformi ja üks seadus pole mitte “aia taha läinud” vaid lausa rahvavaenulikud. Meditsiinireform – varem oli meditsiinis niinimetatud jaoskonnaarsti süsteem. Igas asulas oli ambulatoorium, tundsid ennast haigena – läksid arsikabineti ukse taha, kas said kohe arsti vastuvõtule või ootasid
mõne minuti järjekorras. Said arstilt retsepti ja allkorruselt apteegist rohud, läksid koju end ravima. Paari päeva pärast olid uuesti tööl. Täna perearstisüsteemis ootad perearsti järjekorras nädal kuni kolm ( enda praktilised kogemused).
Kellele seda jobusüsteemi vaja? Vaatame lähemalt. Perearstil kohustus üks kord aastas vereanalüüsi võtta (teostab medõde). Aprillis analüüsi võtta ei olnud võimalik – teostati juunis. Ootan siiamaani kuid tulemusi (muutusi) ei tea.
Millega perearst tegeleb -ei tea. Arvan et perearst peaks saama töötasu inimeste vastuvõtu eest ja pearaha süsteem tuleks likvideerida. Minu perearst sai peale hea palga ka 40000 dividende. Mille eest? Et 5*nädalas 6 tundi võtab vastu. Esimest korda 70 eluaasta jooksul sattusin PERH-i. jah seal on konveier meetod – olin rahul ravi kvaliteediga kuid poole tunnise protseduuri eest esitati haigekassale arve 9000 EEK. Järelikult arstid on haigekassa pankrotti ajanud. Kas selline süsteem on jätkusuutlik? Tervishoiu ärimehed väitsid et uue süsteemiga hoiame kulusid kokku, töötame efektiivsemalt. Arvan, et lisarahasid tervishoiule anda ei tohi. Perearstid ja suurhaiglad peavad oma kulud kokku tõmbama mitte teenusest äraütlemisega, vaid teenuse hinna langetamisega. Hänna alla läks ka kohtureform -tulemuseks kohtunike ja uurimisorganite ebakvaliteetne töö. Õigusseadlus on auklik – seda ei parandata. Kallitel advokaatidel kaoks siis töö. Eriline paroodia on riigihankeseadus kus saavad osaleda vaid suurfirmad. Tegeliku töö teevad alltööettevõtjad ja väristavad kätt – peatöövõtja, palun tehtud töö eest raha. Riigihanke võidab suurfirma kes esitas odavaima pakkumise. Üldiselt peaks riik asutama uue fondi kus riigihankega saadud ehitise ümber ehitada selliseks mis kannatab ka tegelikus elus ekspluateerida. Riigihankega saab ainult poolfabrikaadi.
Tere,
vabandust – meil on kehtiv ikka EUR (kahjuks).
Ükski poliitik ei taha tunnistada et perearsti süsteem on sohu jooksnud Meditsiin tänasel päeval on vaid riigilt raha sullimise projekt Iga firma mis nii majandaks oleks ammu pankrotis Tohutu betooni valamine Perearstil kõõlub kõrval 2 õde Vastuvõtt 4 tundi sest arst tuleb 70 km kauguselt Arstile ooteaeg 10 päeva aga seinakapid arsti ruumis on disainitud viimase peal Sotsiaalministrid vahetuvad aga naeratus ikka suul Ja mis saab siis kui eurorahad lõpevad sest saksa bürger ei taha eesti rehepappide rahakülvamist maksta