Marko Šorin: Keskerakonna eduvalemiks on kogemused, teadmised ja teotahe

Riigikogu liige ja Keskerakonna Pärnumaa piirkonna esimehe kohusetäitja Marko Šorin räägib, et Eesti suurimas omavavalitsuses Pärnu linnas ja suurimas maakonnas Pärnumaal tuleb arvestada erinevate piirkondade iseärastustega ning mõelda, kuidas tagada inimestele elamisväärne keskkond. Eesti tuleviku vaatevinklist peab ta väga oluliseks head haridust.

Mitmendat aastat Keskerakonna Pärnumaa piirkonda juhite? Mida peate olulisemateks muudatusteks ja arenguteks sellel perioodil?

Varem olid Pärnu linna ja maakonna piirkonnad eraldi. Viimased aastad oli linnas esimeheks Kadri Simson ja mina olin maakonna esimees. 2019. aastal toimunud erakonna kongressil otsustati piirkonnad üheks liita. Etteotsa valiti Kadri, kuid kui algas tema töö Euroopa Komisjonis, siis ta enam kohalikus poliitikas aktiivne ei saanud olla. Nüüd olen olnud piirkonna esimehe kohusetäitjana pisut üle aasta.

Mis puudutab tegevusi, siis siin on oma suure pitseri vajutanud koroonaviirus ning paljud ettevõtmised on tulnud selletõttu ära jätta – telgikampaaniad, osakondade koosolekud. Isegi plaanis olnud visiit Riigikokku. Seega ootame viiruse alistamist, et ka siin tavapärane rütm kätte saada.

Kui suur on liikmete arvult Pärnumaa piirkond ja kui palju uusi liikmeid on tulnud?

Liikmete arv küünib peaaegu 800-ni. Nagu eelpool kirjeldasin, siis aktiivset tegevust pole võimaldanud viiruselevikust tulenevad piirangud. Kuid ka need saavad ükskord läbi.

Mõnes piirkonnas kingitakse erakonda astunud uuele liikmele erakonna meene. Kas selliseid traditsioone on ka Pärnumaal?

Kui meie piirkonna inimesed jõudsid enne koroonat teha telgikampaaniaid, siis meie telgis olid küll erakonna sümboolikaga meeneid. Ega keegi meenete pärast erakonnaga liituma hakka. Aga kui on aru saada, et erakonna põhimõtted klapivad ning erakonna tegevus on meeltmööda, siis liitujaid ikka on. Siis on meene neile üllatuseks. Ja näha on olnud, et see teeb tuju paremaks.

Kuidas piirkonna tööd mõjutab asjaolu, et Pärnu linn on suurim Eesti omavalitsus?

Lisaks sellele on suurim maakond ka Pärnumaa. Siin võib eri piirkondi väga selgelt eristada. Pärnu linna teemad on erinevad sõltuvalt sellest, kas need on nn keskuslinnast või endistest valdades. Valdade probleemid ja elu on väga erinevad. Võtame kasvõi Paikuse ja Tõstamaa. Mõlemad on nüüd Pärnu linna osad, kuid Paikuse on pigem eeslinn ning Tõstamaa rannaäärne hajaasustusega piirkond. Kooskäimisi planeerides tuleb ka sellega arvestada, et kaugema kandi rahval võtab kohale saamine päris palju aega. Kõik need asjad mõjutavad.

Maakonnakeskusest kaugemale jäävad Keskerakonna liikmed kurdavad vahel, et neil on ühel või teisel põhjusel keeruline tulla keskuses toimuvatele sündmustele. Kuivõrd on see tuttav Pärnumaal? Kuidas probleemi lahendate?

See on ettevõtmine juba seetõttu, et vähemalt pool päeva kulub sõit-kohalolek-sõit peale. Tavaliselt istutakse mitmekesi ühte autosse, mõnel on väiksem buss. Inimestel on ju põhjust üksteisega kontakte hoida ning koostööd teha.

Kas võime üldistatult rääkida Pärnumaa inimeste ootustest ühiskonnaelu paremaks muutmisele? Või tuleb asja vaadata maakonna erinevate piirkondade vaatevinklist?

Viimase aja üks hea näide on Häädemeeste vallast, kus inimesed on väga aktiivsed. Ranna ääres hakkas tegutsema RMK ning inimesed soovisid nende tegudest rohkem teada saada. Nende hinnangul oli RMK liialt puid maha saaginud. Kohalikud organiseerusid, korraldasid kohtumisi ning soovisid kohalike oludega suuremat arvestamist. Seega inimesed väga hoolivad, mis ümberringi toimub.

Jälgitakse sedagi, mis toimub riigi tasandil. Keskerakonna esimees on peaminister ja seega lasub just meie erakonnal väga suur vastutus Eestis toimuva ees. Kuid meie ministrid on tublid ning toimivad valitsuses hea meeskonnana.

Teatavasti on koroonakriis tekitanud tõsist kahju puhke- ja turismimajandusele. Milline on selle valdkonna seis ja tuleviku väljavaated Pärnumaal? Milline perspektiiv on siseturismil?

Turismisektor võitleb tõsiselt ellujäämise nimel ja seda kogu maailmas. Nüüd kui vaktsiin hakkab jõudma reaalselt inimesteni võime loota, et seis võitluses koroonaviirusega kaldub inimeste kasuks ning meil on võimalik tavapärase, ilma piiranguteta elu juurde peagi naasta. Kuid kui palju on inimeste harjumused muutunud, seda ei tea meist keegi. Mingid ümberkorraldused on peaaegu kõigis sektorites toimunud või toimumas. Ennustada on praeguste teadmiste juures väga raske.

Koroonaohu tõttu jäävad tänavu ka suuremad jõulupeod pidamata. Kuidas luuakse jõulumeeleolu Pärnumaa keskerakondlaste hulgas?

Pärnumaa juhatuses planeerisime mitu kuud tagasi, et korraldame uus aasta peo koos piirkonna aastakonverentsiga jaanuaris. Kas see on võimalik või mitte on keeruline öelda. Praegu on nakatumiste arv ju kasvutrendis. Ilmselt tuleb leppida tervituste ja õnnesoovidega distantsilt ning püüda leida jõulurõõm pereringis.

Millised Riigikogus käsitletud teemad on pärnumaalasi eriti huvitanud?

Kuna olen Riigikogus kultuurikomisjoni liige, siis tundub, et selles valdkonnas on suurima tähelepanu all haridusteemad, eriti aga õpetajate järelkasvu küsimus. Eesti haridus on maailmas absoluutses tipus, meie õpilastel on väljapaistvad tulemused, me oleme hariduse usku rahvas, kuid me vajame hariduses muutusi, mis tagaks kõigi osapoolte rahulolu. Ilusaid kohti edetabelites on rõõm vaadata, kuid me peame tagama, et meie haridus oleks jätkusuutlik. Me ju tahame, et ka tulevased põlvkonnad oleks targad ning räägiksid hästi nii emakeelt, kui ka võõrkeeli.

Olete  tõsine ajaloo huviline. Mida võib 2020 aastast õppida ajaloo vaatevinklist?

Paraku jääb seda aastat ilmestama koroonakriis. Ilmselt 100 aasta pärast juurdlevad inimesed meie tehtud otsuste ja ka vigade üle. Meiegi ju ei mõista kõike, mis toimus 100 aastat tagasi, kui maailmas möllas Hispaania gripp. Kuid võib ka väita, et 2020. aastal töötati välja vaktsiin, mis aitab koroona seljatada.

Mida arvate, milline laul on Pärnu mainet rohkem kujundanud, kas „Vändra metsas Pärnumaal” või Raimond Valgre „Pärnu ballaad“?

Mulle tundub, et „Vändra metsas …“ seostub ennekõike Pärnumaaga laiemalt. Siinsed metsad, rabad, jõed. Selline paik, kus inimese ja looduse seos on üsna tugev, pisut metsik paik, kus inimesed elavadki üksteisest kaugemal. Valgre ballaad aga on selgelt Pärnu lugu – meri, rand, romantika. Silme ette tuleb selline väikekodanlik, rahuliku elutempoga paik. Minu arust Pärnule väga sobilik laul.

Mis on Keskerakonna Pärnumaa edu võtmeks 2021. aasta kohalike omavalistuste valimistel?

Üks asi on kindlasti meie inimeste kogemused. Meie hulgas on neid, kes on kohalikus poliitikas pikalt tegutsenud ning näidanud, et neil on soov seista enda kogukonna huvide eest. Keskerakond on vanim ja suurima liikmeskonnaga erakond ning seetõttu on meie hulgas eri valdkondade esindajaid. On ka uusi tulijaid. Seega saab öelda, et kogemused, teadmised ja teotahe annavad sellise kombinatsiooni, millega valimiste programmi ja lubadusi ellu viia.

Usutles Jaan Lukas