ELi riigid leppisid kokku ühise kliimaeesmärgi aastaks 2030

Stenbocki maja, 11. detsember 2020 – Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku eesmärgis vähendada aastaks 2030 ELi üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsendi võrra võrreldes aastaga 1990. Ülemkogu jõudis eile õhtul lõplikule kokkuleppele ka ELi järgmises seitsmeaastases eelarves ja taaskäivitamise kavas.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on ELi-ülese kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise uue eesmärgi seadmine aastaks 2030 väga oluline selleks, et jõuda mõistlikuma tempoga aastaks 2050 Euroopas kliimaneutraalsuseni. Ülemkogu naaseb kevadel teema juurde lisasuuniste andmiseks, enne kui Euroopa Komisjon juunis 2021 õigusaktide ettepanekud esitab.

„Peame rohepöörde tegema arukal, taskukohasel ja realistlikul viisil ning muutma selle majanduse kestlikkuse ja kasvustrateegiaks. Samuti tuleb üleminekul kindlasti arvesse võtta riikide ja tööstuste eripärasid ning senist sõltuvust fossiilkütustest. Oluline on tagada võrdsed konkurentsitingimused EList väljaspool asuvate riikide tootjatega,“ lausus peaminister.

Ratase sõnul on väga oluline, et 30 protsenti tulevasest pikaajalisest eelarvest ja taaskäivitamise kavast kokku on suunatud just kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Eestile on keskkonna- ja kliimamõju vähendavateks tegevusteks kokku 3,3 miljardit eurot. See sisaldab ka uue loodava õiglase ülemineku fondi tuge suurusjärgus 340 miljonit eurot, mis on vajalik tugi eelkõige muutuste saavutamiseks Ida-Virumaal. Möödunud nädalal otsustas valitsus konkreetsed suunad, et toetada rohepööret ja tehnoloogilist üleminekut kogu majanduses.

Eesti riiklik eesmärk on aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaase 70% võrra. 2019. aasta andmete kohaselt on Eesti tänaseks vähendanud juba heitkoguseid 62% võrreldes 1990. aastaga. Sellest hoolimata on Eesti süsinikujälg Euroopas ühe inimese kohta suuruselt neljas, mistõttu on vaja tööd jätkata.

Ratas tervitas lõplikku kokkulepet Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve ja taaskäivitamise kava üle ning avaldas lootust, et vajalike protseduuridega jõutakse kiirelt lõpule, et 2021. aasta algusest saaks eelarvet ellu rakendama hakata. „Tegemist on Eesti ja kõigi teiste liikmesriikide inimeste jaoks väga olulise kokkuleppega. See annab Eesti ja teiste Euroopa riikide inimestele ning majandusele täiendavat kindlustunnet tuleviku suhtes ja olulise toe kriisist väljumiseks,“ rõhutas peaminister.

„2021. aastast, mil saab alguse ka uus seitsmeaastane eelarveperiood, peab saama tervisekriisi leevenedes ja vaktsiini saabudes Euroopa majanduse taaskäivitamise ja elavdamise aasta. Uued investeeringud ja reformid aitavad meil elavdada Euroopa majandust, kindlustada meie inimestele töökohti ning luua rohelisemat ja digitaalsemat tulevikku,“ lausus Ratas.

Ülemkogu arutas eile ühiseid jõupingutusi COVID-19 pandeemia vastu võitlemisel ning tervitas hiljutisi teadaandeid toimivate vaktsiinide arendamise kohta ja Euroopa Komisjoni tööd nende kindlustamiseks ELi liikmesriikidele. Riigiasutused ja tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimisega niipea, kui vaktsiinid Eestisse jõuavad. Esimesed vaktsiinid võivad saada ELi müügiloa aastavahetuseks ning tarneid oodatakse Eestisse jaanuaris.

Ülemkogu toob järeldustes esile, et vaktsiinide saabumine ei tähenda aga koheselt pandeemia lõppu ning peab epidemioloogilist olukorda Euroopas jätkuvalt murettekitavaks.

ELi riigipead ja valitsusjuhid kiitsid eile heaks ettepanekud, kuidas veelgi tugevdada Ameerika Ühendriikidega strateegilisi atlandiüleseid suhteid, lähtudes ühistest väärtustest ja huvidest.

Ülemkogu kutsus Türgit üles leevendama pingeid ning otsustas kehtestada täiendavad piiravad meetmed ebaseadusliku puurimistegevuse eest Ida-Vahemeres.

Samuti otsustas ülemkogu pikendada majandussanktsioone Venemaa suhtes järgmiseks pooleks aastaks.

Täna, 11. detsembril arutasid riikide juhid ELi suhteid lõunapoolsete naaberriikidega ning julgeolekuteemasid ja terrorismivastast võitlust. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis liikmesriikide juhtidele ülevaate Ühendkuningriigiga peetavatest tulevikusuhete läbirääkimistest.

Samuti toimub täna euroala tippkohtumine, kus keskendutakse pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu edasistele sammudele.

Eesti seisukohti esindab ülemkogul Läti peaminister Krišjānis Kariņš, kuna peaminister Jüri Ratas viibib laupäevani eneseisolatsioonis, sest ta puutus möödunud nädalal kokku inimesega, kes andis hiljem positiivse COVID-19 testi.

7 kommentaari
  1. Aja Lugu 2 kuud ago
    Reply

    Eesti ei suuda vähendada kasvuhoonegaaside hulka ettenähtud ulatuses kui ei vahetata välja KM kaadrit. Riigi energiajulgeolek on hoopis tähtsam, kui Kellavere radari vaatevälja vähenemine kõrguses 0,0008 (!)korda ja sedagi vaid korda kitsas lõigus. Kõige tähelepanuväärsem on see,et me ei tohi teada kas tuugenid üldse segavadki radarite pilti. Katsetada ei tohi, sest mis saab ametnikega siis kui osutub, et tuugenid ei segagi radareid? Ehk oleks KM ametnikel aeg mõista, et loodusseadusi nemad küll muuta ei suuda. Julgeoleku saavutamist tagavate täiendavate radarite paigaldamine on reaalselt võimalik ja muudab riigikaitse hoopis efektiivsemaks.Ja selleks ei ole tarvis blokeerida tuuleenergia tootmist.

  2. Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused sest seal on tuult alati. Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo jagu.

    Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.
    Taastuvenergia tasu on vargus.

    Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

    Plussenergia majades puuduvad elektri katkestused ja elektriarved.

    Taanlaste eeskujul Eestis moodustati energiaühistu mis maksab osanikele pensioni.

  3. Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
    Einar Eiland, EMÜ majandusmagister :”
    Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.

    Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.

    Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.

    Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.

    Naudi roosasid prille

    Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.

    Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.

    Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.

    Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.

    Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.

  4. Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
    Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

    Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa.”

    Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:

    puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

    .

  5. Kui inflatsiooni ei tekitataks siis metsa ei raisataks.

    Inflatsiooni ehk hinnatõusu abil imetakse Eestist miljardeid eurosid ja hoitakse elatustaset madalana.
    Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil keskpankade kasumi tarbeks.
    Sisendhindadeks on kütuse,elektri,toorainete,toidu,ehitusmaterjalide hinnad.
    Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.
    Viimati Isamaa tõstis elektrivoolu hinda 400 % millega tekitas tohutu inflatsiooni.

    Inflatsiooni likvideerimiseks on Eestile tarvis kolme tuukeparki mille tuulikud on 200 kõrgused sest seal on tuult alati. Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo suurune. Taastuvenergia tasu on vargus. Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.

    Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

  6. Kuidas saab elektrit tasuta ?
    Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.

    Tasuvusaja mõiste:
    Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.

    Kuna tuul puhub tasuta ja päikene paistab tasuta,ning tuulikutel ja päikesepaneelidel pole hoolduskulusid(tuulikute vanematel mudelitel on hoolduskulud minimaalsed,uutel pole) siis:
    Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.

    Mida enam tõstetakse fossiilsete kütuste ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod jpt. taastuvenergia allikate ekspluateerimise seadmed.

    Strandberg ütles:
    Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
    on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
    10 kW (kilovatti); sama suure energiat
    säästva hoone puhul on sama näitaja aga
    vaid 1 kW!

    Kui ühe
    hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
    oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
    küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
    liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
    energiatootmissüsteemiga. Minu
    seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
    oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
    Selleks on piisavalt energiavooge,
    kasvõi päikest-tuult.

    Plussenergia maja
    Plussenergia maja tähendab, et maja toodab rohkem energiat, kui hoone kasutamise käigus kulub, ning energia ülejäägi võib hoone omanik energiavõrku tagasi müüa.
    Eesti oludes eeldaks sellise uudse mõtteviisi realiseerimine seadusandluse muudatust, mis võimaldaks kodu ja väiketarbijatel toodetud elektri ülejääki energiavõrku tagasi müüa.

    Mina ütlen:
    Selleks,et mitte maksta kodukulusid tuleb hoone energiatarbevoog viia 1-2 kilovatile,selleks on mitmeid variante,proovigem erinevaid sest kes teab milliseid ehitusmaterjale te leiate prahikastist,eluaseme energiatarbevoo viimiseks 1-2 kilovatile pole tarvis neid k6iki variante :
    1) Esmalt oleks tore kui saaksite soojustada hoone seinad p6huga.
    2)ise ehitada tuulikute ja erinevate päikesepaneelide hübriidid s.o. ehitad õllepurkidest päikesepaneeli mis kütab õhku,
    3) ehitad päikesepaneeli mis kütab vett,
    4)ehitad tuuliku mis kütab vett aga elektrit ei tarvita,
    5)ehitad tuuliku mis pumpab vett aga elektrit ei tarvita,
    6)ehitad katusele asetatava väiketuuliku(etem on kui ehitada mitu tuulikut mida omavahel yhendada paralleelselt) mis toodab elektrit ja
    7)päikesepaneeli mis toodab elektrit.
    8)Lisaks sellele tuleks ise ehitada biogaasi ja biosoojuse,maasoojuspumbad jpms värgid-tuleb viia elektri tarbimine nulli lähedaseks:

  7. Tuulikud Ja Päikesepaneelid Maksavad Pensioni

    Taanis on kombeks moodustada energiaühistuid mis maksavad pensioni.
    Taanlaste eeskujul Eestis moodustati energiaühistu mis maksab osanikele pensioni.
    1200 inimest panid rahad kokku ja ostsid tuulepargi mis maksab osanikele pensioni.
    Kes panustas 10 eurot, kes 2000 eurot, kes sadatuhat-sedasi koguti raha kokku ja osteti tuulepark mis maksab osanikele pensioni.
    Tuulikute nimed on Aadu,Beedu,Ceedu jne.
    Sellesse energiaühistusse kuuluvad peamiselt Tartu Hoiu-Laenu ühistu liikmed.

    Tuulikute asemel saab kasutada päikesepaneele.
    Maasoojus pumbad annavad kütet tasuta.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.