Maardu maksab lastevanematele ja eakatele toetusi

Maardu FOTO: EERO VABAMÄGI/SCANPIX

Maardu linnavolikogu otsustas teisipäeval suurendada uuest aastast lastevanematele ja eakatele makstavaid toetusi.

Maardu linnapea Vladimir Arhipovi sõnul pakutakse noortele peredele, lastele ja eakatele linna eelarvest võimalikult ulatuslikke sotsiaaltoetusi. “Kriisi ajal on oluline pakkuda tugi neile, kes vajavad seda kõige rohkem. Lastega perede ja eakate inimeste toetamine on alati olnud meie töös prioriteetne. 1. jaanuarist 2021 hakkame maksma vähekindlustatud peredele uue kooli pikapäevarühma toidu toetuse ning laieneb koolialguse toetuse saajate ring. Toetust summas 50 eurot saavad ka teise ja kolmandasse klassi mineva lapse vanemad. Eakatele mõeldud sünnipäevatoetuse summa kasvab 50 euroni”, teatas linnapea.

Pikapäevarühma toidu toetus määratakse vähekindlustatud perede üldhariduskooli pikapäevarühma toidu maksumuse osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Taotlus toetuse saamiseks tuleb linnavalitsusele esitada hiljemalt jooksva aasta 1. septembriks või raske majandusliku olukorra tekkimisel. Toetus määratakse maksimaalselt üheks õppeaastaks.

Koolialguse toetus määratakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha ja Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete alusel kas lapse vanemale,  tema eestkostjale, lapse hoolduspere vanemale  või perevanemale tingimusel, et 1) laps läheb esimesse, teise või kolmandasse klassi; 2) toetuse taotleja on rahvastikuregistri andmetel elanud Maardu linnas vähemalt 6 kuud enne lapse esimesse, teise või kolmandasse klassi minemist; 3) lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel taotlejaga ühel aadressil.

Juhul, kui laps õpib üldhariduskoolis väljaspool Maardu linna, peab taotleja esitama linnavalitsusele taotlus toetuse saamiseks toetuse õiguse tekkimise aasta 1. detsembriks. Toetuse määr on esimesse klassi mineva lapse puhul 150 eurot ning teise ja kolmandasse klassi mineva lapse puhul 50 eurot.

Sünnipäevatoetus määratakse rahvastikuregistri andmete alusel 65-aastastele ja vanematele isikutele igaks sünnipäevaks. Toetuse saamiseks peab taotleja toetusele õiguse tekkimisel esitama Maardu linnavalitsuse sotsiaalabiosakonnale oma arveldusarve number. Toetuse määr on 50 eurot.

3 kommentaari
  1. abtiss 1 kuu ago
    Reply

    See on küll kübeke sel meie okkalisel teel. aga võiks olla RIIKLIKULT KÕIGIS REGIOONIDES JA VALDADES
    KUI ENESESTMÕISTETAV- SEDA ERITI EAKATE OSAS. NEID ON KÜLLALT KOTITUD.
    Valdadelt ei saa nad midagi enamat ui riigi seadus ette näeb. Kui nii, siis miks peab vald seal vahel rahadega sebima. Tulgu see otse riigi käest.,siis tekib ka parem ülevaade oludest ja vajadustest,tegelikest vajadustest, vastavalt abivajaja soovile ja eripärale.Pension on vähemalt kindel asi ja ei pea põlvi nõtkutama volikogu või ametniku ees ja muretsema, et kas ikka ja kuidas ikka ja kas julgen küsida või pistavad vanadekodusse.ja kui vaatasin Kuuuurija saadetest koopas elavat meest,kellele vald viis põhku,et talvel soojem, lagunenud plekksoojakus naisele kütet jne.siis tekib tahes-tahtnata küsimus meie inimeste emots. intelligentsist … KUI nad EI TAHTNUD minna vanadekodusse, see õigus neie jäeti, mis on TÄNUVÄÄRNE, sest sageli,enamasti seda ei jäeta, leks ju võinud, Issaand halasta! neile kasvõi uue soojaku, minimajakese,autosuvila korraldada!!! Et vanadekodu kardetakse õigusega, näitab ka lugu vanahärrast, kes kutsus saatejuhi appi, et saada PÕRGUST MINEMA, nagu vanaekodu nimetas, Paraku jäeti ta põrgusse edasi ja paari päeva pärast teda polnud enam ….
    MILLEKS SUURENDAB RIIK VALDADE RAHASTUSI KUI NEIL POLE TAIPU INIMESI AIDATA ÕIGEL, NEILE SOBILIKUL MOEL. Ei ole kuulnud, et kunagi oleks küsitud vanadelt, et kuidas sul läheb, on veel midagi vaja, lisasime su toetustaotlusele veel veidi raha juurde jms. Kurvaks teeb. Eesti elanikud kõik ju. Miks trambitakse
    neil vanaduses kui jõudu pole vastu hakata. Aga just sellepärast.
    SOOVITAN LUGEDA PRAEGU MÜÜGIL OLEVAT RAAMATUT “EETIKA JA UNIVERSUM” KUS SELLISTE SUHTUMISTE JA OLUDE JUURED-PÕHUSED ON SELGELT VÄLJA KAEVATUD IGAPÄEVAELU HARJUMUSTEST JA LIHTSALT MÕISTETAVAKS TEHTUD. Autorit ei mäleta.Pole tuntud.

  2. Tõnu.P 1 kuu ago
    Reply

    Eesti vallad finantseerivad ennem jalpallimeeskonda/.Paide/ sadades tuhandetes,millest pool võistkonda on Afrikast või Ukrainast sisse veetud kui maksta oma lastele või vanuritele sünnipäeva või jõulutoetust. See näitab veelkord milline mölakas on eestlane ja milline inimvihkjalik on võim.

  3. Rinkus 1 kuu ago
    Reply

    Kohaliku omavalitsuse korraldust tuleks muuta. Riik on tugevamaks muutunud ja ei vaja enam kohalikku tuge poliitiliste kampaaniate (pro reformide ning algatuste) päästmiseks läbikukutamise eest. Igapäevased tegevused (avalikud teenused) peaksid küll käima üle riigi samade standardite järgi (näit. hooldekoduteenused). Milleks siis volikogusid vaja on? Vallavalitsus ametiasutusena võiks olla riiklikus alluvuses, võib-olla hoopiski mitte kui kohalik ametiasutus, vaid selle erinevad teenistused võiksid alluda harukondlikult ministeeriumite süsteemi. Vallavalitsusi täitevorganina (kus kümmekond tüüpi iganädalaselt istungeid peavad ning korraldusi annavad) pole üldsegi vaja. See on üksnes soojade palgaliste kohtade, mis on ka paljude arvates mõjukad (sic!), kunstlik loomine. Eesmärgiks avalike huvide eiramise varjamine ja erahuvide paista laskmine avalike huvidena. Vastutuse hägustamisest ma ei räägigi. Lugedes koduvalla ja teiste KOV-de volikogude liikmete teadaandeid oma tegevuse kohta olen ma pannud aastaid tähele seda, et keegi ei kajasta oma tegevuses lähtumist avalikest huvidest ja kellegi erahuvidest erineval viisil. Erahuvidest võiks põhiseaduse ja seaduse järgi volikogu liige lähtuda siis kui ta naabritädile tet-a-tet selgitab milliste toetuste ning teenuste saamiseks viimasel õigus on ja mida too selleks konkreetselt siis tegema peaks. Muus osas peab volikogu liige lähtuma avalikust huvist. Tegelikult see ju nii ei ole. Kõigepealt ei ole ju tuvastatud mis on ühel või teisel juhul avalik huvi ja mis on seal erahuvi. Ja ei saakski volikogu liige siin avalikust huvist lähtuda. Miks? Sest valimisliidu või erakonna saadikuna, tihti vastava fraktsiooni liikmena, allub ta erakaaslastega koos otsustatud käitumismudelile. Avalikust huvist lähtumine ei ole siin üldsegi kriteeriumiks. Riigis tervikuna piisab parlamentaarse demokraatia ja võimude lahususe tunnuste säilitamiseks Riigikogust. On ju naeruväärne olukord kus peaministri erakond on ainuvõimul ka pealinnas, aga ometigi on riik ja linn tihti omavahel avalikult huvide konfliktis. Just nagu Britannia Euroopa Liidust lahkumise komöödia.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.