2021. aastal algab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi “Euroopa horisont” uus periood ligi kolmandiku võrra kasvanud eelarvega. Programm keskendub varasemast enam innovatsioonile ning teadustulemuste ühiskonnas rakendamisele.
“Teadusprogramm „Euroopa horisont“ on maailma suurim ja ambitsioonikaim teadusprogramm, mis koos teaduse rahastamise kasvuga Eesti riigieelarvest avab meie teadlastele suurepärased võimalused uute lahenduste väljatöötamiseks ning koostööks,” sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. “Loodan, et programmi toel saavad meie teadlased oma teadmiste ja oskustega aidata lahendada Euroopa ees seisvate keskkonna või tervishoiu valdkonna väljakutsete lahendamist.”
Järgneval seitsmel aastal investeeritakse teadusprojektidesse 95,5 miljardit eurot. Raamprogramm seab jätkuvalt olulisele kohale baasteaduse, näiteks Euroopa Teadusnõukoja või Marie Sklodowska-Curie grantide kaudu, ent võrreldes varasemaga kasutatakse ka nn missioonipõhist lähenemist ning oodatakse enam panustamist ühiskondlikult olulistesse teemadesse nagu digitaliseerimine, keskkonnaküsimused, tervisevaldkond või puhas energia. Seejuures on kolmandik eelarvest suunatud just Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele.
Eesti teadusasutused on Euroopa Liidu teadusraha taotlemisel ja kasutamisel olnud üha edukamad. Aastatel 2014-2020 kestnud raamprogrammist “Horisont 2020” on seni rahastatud 618 Eesti osalusega projekti ning Euroopa Liidu panus Eesti asutuste teadus- ja arendustegevusse on olnud 232,4 miljonit eurot.
Lisaks raamprogrammile jõuti aasta lõpuga kokkulepeteni ka Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammis aastateks 2021–2025 ning rahvusvaheline tuumaenergia suurprojekti ITER uue perioodi arengutes. Arutelud Euroopas jätkuvad uuel aastal Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiinstituudi (EIT) ja suurte koostööpartnerluste üle ning kokkuleppeid ootavad „Euroopa horisondi“ rakendamisega seotud küsimused.
Need haiged teadlased hoiavad inimkonda orjuses. Tsiviliseeritud riikides toovad rikkust robotid aga Eestis rahvas nopib kartulaid käsitsi ja kevadel paneb kartulaid mulda käsitsi. Hullem kui keskajal !!
Raskekaalulised maaharimis masinad tapavad mulla huumuse ja toidu kvaliteedi.
Raskekaalulised kartulate kombainid vajuvad mutta kinni(kartulid jäävad põllule,lähevad raisku)
ja on kallid.
Rahvas nopib kartulaid käsitsi ja kevadel paneb kartulaid mulda käsitsi.
Teadlased varastavad maksumaksjate raha miljardeid eurosid ja ei ehita kergekaalulisi roboteid mis sügisel nopiks kartulaid ja kevadel paneks mulda.
Jordaanias toodetakse odavaid roboteid :
http://Www.farmbot.io
Robotite kasutamise
ühistu abil saab osta kalleid roboteid milliseid ainus perekond ei suuda osta.
Robotite hinnad algavad 1500-st eurost.