Valitsus kujundas seisukoha ELi miinimumpalga direktiivi eelnõu suhtes

Foto: EESTI TÖÖANDJATE KESKLIIT

Stenbocki maja, 29. detsember 2020 – Tänasel istungil arutas valitsus Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu ettepanekuid piisavate miinimumpalkade kohta Euroopa Liidus. Valitsus toetas põhimõtet, et igale töötajale tuleb tagada piisav miinimumpalk ning direktiiv ei tohi riivata sotsiaalpartnerite autonoomiat ega riikide pädevusi miinimumpalga kehtestamisel.

Peaminister Jüri Ratas märkis, et loomulikult on oluline tagada, et inimesed nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus teeniksid inimväärset palka kõikjal, kus nad töötavad. „Samuti on tähtis sotsiaalpartnerite roll palgaläbirääkimistel. Seega toetame Eestis jätkuvalt nende vabadust pidada palgaläbirääkimisi iseseisvalt, nagu seda tehakse praegu,“ sõnas Ratas.

„Eestis lepivad miinimumpalga suuruses kokku tööandjate ja ametiühingute esindusorganisatsioonid. Soovime, et see jätkuks samamoodi ka väljapakutud direktiivi raamides,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Direktiivi eelnõu eristab seaduspõhise ja kollektiivlepingupõhise miinimumpalgaga riike. „Eestis lepivad alampalga suuruses kokku sotsiaalpartnerid, kes sõlmivad üleriigilise miinimumpalga kollektiivlepingu omavaheliste läbirääkimiste tulemusel. Seetõttu on õige Eestit käsitleda kollektiivlepingupõhise miinimumpalgaga riigina,“ sõnas minister Kiik.

Riikidele, kus miinimumpalk tuleneb kollektiivlepingutest, ei ole direktiivi eelnõus üksikasjalikke suuniseid miinimumpalga kujundamiseks. Küll aga on ette nähtud kriteeriumid riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse seadusega. Sellised riigid peavad piisava miinimumpalga kujundamisel edaspidi arvestama näiteks miinimumpalga ostujõu ja brutopalkade üldise tasemega. Tuleb hinnata ka alampalga piisavust, kasutades soovituslikke võrdlusväärtusi, näiteks kas miinimumpalk moodustab 50% keskmisest või 60% mediaanpalgast. On oluline, et lisaks kohustuslikele elementidele saaksid riigid vajadusel kehtestada ka ise kriteeriume, mis arvestavad riigi eripära ja vajadustega.

„Direktiivi eelnõus on välja pakutud ka tegevusi kollektiivläbirääkimiste toetamiseks. Näiteks riikides, kus kollektiivlepingutega kaetus ei hõlma vähemalt 70% töötajatest, tuleks kehtestada raamistik ja välja töötada tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks, mis läheb meie hinnangul kaugemale direktiivi eesmärgist tagada piisav miinimumpalk,“ selgitas minister Tanel Kiik.

Eestis katab sotsiaalpartnerite üleriigiline miinimumpalga kollektiivleping eelnõu mõistes ligi 94% töötajatest.

Valitsuse otsus direktiivi eelnõu kohta edastatakse Riigikogule, kes kinnitab Eesti seisukohad, mis on aluseks eelnõu läbirääkimistel teiste liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

2 kommentaari
  1. Ei 6 kuud ago
    Reply

    toeta sellist seisukohta. Vaja on kehtestada kindel suhe eelarvesse. Nt 1/17500000.
    Kui eelarve on 13 miljardit, oleks vähimpalk täistööaja eest 742€ kuus.
    Selle eelis on, et siis käib ta igal aastal ajaga ehk meie majandustasemega kaasas. Pole vaja igal aastal kerjata ega oodata bandede altkäemakse enne valimisi.

  2. Ele 6 kuud ago
    Reply

    tore et hakatakse muretsema palkade pärast. Ansipi ja Rõyvase valitsemise ajal seda teemat ei käsitletud. Kordagi ei tõstetud miinimumpalka, pensione ega abirahasid. Siis ei huvitanud see kedagi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.