Betina Beškina: Tallinna Haigla on investeering meie inimestesse

Betina Beškina

Äsja ametisse astunud peaminister Kaja Kallas on mõista andnud, et tema investeeriks pigem inimestesse kui majadesse. Selline väljaütlemine jääb ilmselt segaseks paljudele inimestele. Mitte ainult neile, kes igapäevaselt tervise- ja sotsiaalvaldkonnas töötavad, vaid ka neile, kes arstiabi vajavad. Kõik, mis nendes valdkondades korda saadetakse, tehakse silmas pidades vaid meie inimesi.

Tallinna Haigla on selge investeering meie inimestesse, nende tervisesse ja meditsiinitöötajatesse. Praegune pandeemia on meile väga ilmekalt näidanud, kui oluline koht ühiskonnas on meditsiinil ja teadusel, seega on aastapikkusest kogemusest võitlusega koroonaga hetkel lausa vastutustundetu see projekt kõrvale heita.

Tegemist ei ole suurprojektiga vaid tallinlastele, tegemist on meditsiinilinnakuga, mida Eestisse on hädasti vaja. Selleks, et saaksime oma inimestele jätkuvalt anda parimat ja kaasaegset arstiabi. Kas praegustes oludes ja tingimustes oleks see ka tulevikus võimalik? Ilmselt mitte, sest nii Ida-Tallinna keskhaigla kui ka Lääne-Tallinna keskhaigla on praeguseks hetkeks 80% ulatuses ületanud amortisatsioonipiiri ehk meie haiglahooned on üle 50 aasta vanad. Teisisõnu tähendab see, et need seavad nüüdisaegsele meditsiiniabi osutamisele teatud piirangud.

Nii ei võimalda vanad haiglahooned patsientidele parimat ravikeskkonda see tähendab, et kaasaegsed meditsiiniseadmed ja –tehnika ei mahu sageli tavapärastesse olemasolevatesse raviruumidesse.

Kahtlemata on Tallinna Haigla oluline ka meie meditsiinitöötajate jaoks, sest suurtes haiglates on võimalik osutada tipptasemel arstiabi rahvale, kuid neis tehakse ka teadustööd, mis on meditsiini ja arstiabi arengu seisukohalt hindamatu väärtusega.

Kuigi viimaste aastatega on arstide ja õdede lahkumine välismaale pidurdunud, oleks uus meditsiinilinnak kahtlemata ka motivatsiooniks meditsiinitöötajatele tagasi koju naasta.

Tallinna Haigla prognoositav tegevusmaht hõlmab umbes 25% Eestis osutatavast eriarstiabist, mis on märkimisväärne protsent. On selge, et tulevikku peab planeerima, mitte ootama, kuniks haiglad on täielikult amortiseerunud ja alles siis tegudele asuma.

See on kahtlemata kulukas projekt nii rahaliselt kui ajaliselt, kuid seeläbi investeerimegi meie inimestesse – nende tervisesse.

Ja tervis ongi kõige kallim vara, mitte maja. Ent selleks, et hoida kõige suuremat varandust, on meil vaja nüüdisaegseid meditsiiniasutusi – Tallinna Haiglat.

10 kommentaari
  1. Nojah 2 nädalat ago
    Reply

    Ansipi ja Rõivase valitsemiste ajal ei toetatud meditsiini ning kaotati ära isegi ravisaamise võimalusi kohapeal. Sulgeti isegi mitmeid haiglaid- Nende valitsemise ajal tehti ka muid vigu mis halvendasid eestimaalaste elu. Keskerakondlikud valitsused parandasid nende poolt tehtud vigu ja saavutasid häid tulemusi. See mis on toimunud aastate jooksul tallinnas on vaid positiivne ja on kiitust väärt.

    • See Reformierakond esindab apteeki.

      Apteegis pole saadaval vitamiine ja ka ravimeid.
      Nad müüvad sõltuvust tekitavaid aineid ravimite pähe.

      Organism omistab vaid neid vitamiine mida leidub toidus.
      Kaasaegses maaharimis produktides puuduvad vitamiinid ja ensüümid.

      Kvaliteetset toitu saab vaid metsast. Tuleb tegeleda korilusega.
      Süüa “umbrohtu ” nii kuis seda teevad Mercedes Merimaa ja
      Irje Karjus jt. USA-s on tegija Sergei Boutenko.

    • Viktor Vassiljev: päev enne eilset

      18. november 2020

      Viktor Vassiljev on arst ja riigikogu liige, Keskerakond

      Kunagi oli koroonaeelne aeg. Siis oli Eestis igal aastal ligi 5000 testidega kinnitatud gripijuhtu, kliinilise pildi järgi 12 000 diagnoosi, 50-90 gripisurma aastas. Ägedaid hingamisteede nakkusi oli keskmiselt 200 000 juhtu aastas. Teate ju küll: köha, nohu, mõni päev palavikku ja kodus tabletineelamist.

      Veel kord: kakssada tuhat. Kõik sellepärast, et koroonaeelsel ajal, kõigest aasta tagasi, saatsime tatise lapse kooli − ja paari päeva pärast oli pool klassi haige.

      Läksime tõbisena tööle ning seda peeti nagu auasjaks − nädala pärast pool kollektiivi palavikuga maas. See oli tollal normaalne: mis see ära ei ole, nädala pärast kõik kenasti puhanuna jälle tööl. Ja keegi ei kartnud. Vastupidi − iga kodanik teadis, et enam-vähem suurema tõenäosusega tuleb tal tatitõbi sügisel kallale ja enam-vähem tõenäoliselt saavad selle temalt ka pereliikmed. Normaalne.

      Igal sügisel kuulutati: “Peske käsi, ärge ligimesele näkku köhige, ärge tõbisena kooli ja tööle minge.” Kes seda viitsis lugeda.

      Ja mida siis muud praegu teilt nõutakse. Ainult nüüd on hirm nahas, et juhtub viirus külge, siis torgatakse pulk ninna, kuulutatakse rahvavaenlaseks ja pannakse koduaresti.

      Pole parata, pean siinsamas teid veel kord hirmutama: uuuh, tuleb ja tapab, kui te käsi ei pese ja üksteisele näkku köhite!

      Nojah, koroonaeelsel ajal polnud hirmu, ja polnud ka hoiatustest kasu. Nüüd vaatab surmahirm igast ajalehest ja uudistesaatest vastu ning asjast on kasu. Grippi pole meil ollagi − ei pääse löögile. Kõhugrippi eelmisest aastast 78% vähem − kus ta saab tulla, kui käed pestud.

      Nii et iga-aastased 50 gripisurma, need oleme ära hoidnud, ja see on suur võit. Ikkagi inimelud. Kui me 2+2-reeglit ei täidaks ja kas või vahel harva maske ei kannaks, siis oleksid need meie kaaskodanikud ju täna surnud. Juba sellepärast võime ennast ja vabariigi valitsust kiita − oleme tõesti ära teeninud.

      Jätkame samas vaimus, rahvas, ja − mis parata − ilmselt ka hirmust värisedes: aitäh, vaba ajakirjandus. Veel aastakese peame vastu, siis muutub COVID-19 tavaliseks sesoonseks piisknakkuseks, nagu gripp, paragripp ja kümmekond muud viirust, mille nimed kellelgi meelde ei jää. 10% nendest on muuseas juba aastaid olnud erisugused koroonaviirused, oleme nendega elanud ja elame veel.

      Vaktsiinikandidaate on praegu mitmeid: üks mõjub ainult Putini portreed näidates, teist peab miinus 80 kraadi juures hoidma. Korralikku vaktsiini ei tule enne järgmist sügist. Esialgu konstrueeritakse koroonavaktsiini universaalset “alust”, millele on võimalik ehitada kindlale viiruse serotüübile vastav vaktsiin, igal aastal uus, sarnaselt gripi omaga.

      Et praegu on maailma eri paigus levimas mitu serotüüpi, siis esimene võimalus täpselt sobiva vaktsiini koostamiseks tekibki järgmise hooaja alates. Siis peame sügisel ära otsustama, mida süstime: gripivaktsiini, koroona oma. Veel tuleb meelde, et teetanus on tegemata; aga kuidas on puugivaktsiiniga? Leetrite kohta räägiti ka midagi…

      Äkki hoopis kirikus küünal panna? Pidi ka aitama… Gripivaktsiin on juba viiskümmend aastat olemas, gripp samuti. Koroona kui sesoonse nakkuse vastu aitab vaktsiin ilmselt sama palju kui gripi vastu − tõhusus umbes 25%. Aga noh, asi seegi.

      Nii et pole parata, pean siinsamas teid veel kord hirmutama: uuuh, tuleb ja tapab, kui te käsi ei pese ja üksteisele näkku köhite! Hirm, nälg ja sugutung panevad inimese liikuma − need kaks viimast ei ole vist antud kontekstis asjakohased. Kahjuks. Kuigi ka hirmuga harjub ära. Suitsupakil on täiesti konkreetne hoiatus, et tapab su piinarikkalt, kole pilt juures. Ja mis siis − neid pilte lausa kollektsioneeritakse, et saaks täiskomplekti kokku.

      Huvitav, millal jõuame selleni, et ka autojuhid kuulutatakse mõrtsukateks? Tapavad ju meil Eestis igal aastal 50 inimest. Auto on paha-paha: kui näed teist, jookse peitu. Ja sohvritele tätoveerime juhiloa numbri otsaette, et teaks nendega lapsi hirmutada.

      Nii et käi jala, inimene, maskiga, desopudeliga, teistest omaette. Viina võta kodus salaja, teater on satanistide tempel, ja igaks juhuks kiida valitsust − see võib ju ka kurjaks muutuda, paneb su koju kinni, hakka siis rõdul panni taguma.

      Ahjaa, mina isiklikult pesen käsi sama palju kui enne koroonat. Nii, nagu lapsepõlves ema õpetas: väljast tulles ja enne sööki. Ei midagi uut mulle.

      Sokke vahetan ka, mida teilegi palavalt soovitan. Koroona vastu otseselt ei aita, aga teate, distsiplineerib. Kahju, et ei saa karantiini panna neid, kes sokke ei vaheta. Või ehk polegi vaja − haisu tunned, koroonat pole, abiks seegi.

      Minu kommentaar Viktor Vassiljevi loole :
      Tiibeti mungad sügiseti teevad endale maoloputust.
      Sügisel ilmade jahenedes makku hakkab kogunema lima. Kui toda koguneb liiga palju siis inimene haigestub. Ta nina muutub tatiseks ja hakkab köhima. Selle vältimiseks tuleb enne haigestumist teha maoloputust.

      Mina saavutasin immuunsuse viiruste vastu igahommikuste maoloputuste abil.
      Ma lapsepõlvest saati olin sügiseti haige. Viirused ei lasknud magada, nina oli tatine ja köhisin.
      Sellest ajast saati mil tegin maoloputusi ma pole enam haigestunud. Seda on juba kümme aastat.
      Kuna hommikul on magu tühi siis maoloputus ei too suhu okset ega ka selle maitset,kui siis pisut vaid.
      Joo sooja puhast keedetud vett paar liitrit ja hoia endas minuti kaks kuni kümme ja siis pane kaks sõrme kurku ja oksenda vesi välja. See tekitab imeliselt hea enesetunde.
      Maoloputust saab teha lühiajaliselt,paar kuud ja mitte enam. Ma tegin pool aastat ja kõrvalnähtusid ei tekkinud.
      Pidev maoloputus pidavat olema halb neelamisteedele.

      Ajaleht “Meie maa” artikkel :

      Tipparst seljatas koroonaviiruse sauna ja malaariaravimiga
      Autor: Ivika Laanet-Nuut
      Kolmapäev, 27. jaanuar 2021.

      Aasta lõpus nakatus koroonaviirusesse Kuressaare haiglas patsiente vastu võttev tippkardioloog Hasso Uuetoa, kes põdes haiguse läbi kergekujuliselt.

  2. Ahah 2 nädalat ago
    Reply

    Reformierakonnal on võim käes ja nüüd võivad vabamalt hingata. Aga oh häda Tallinn on üle võtmata.Selle artikli autor on aselinnapea ja juba on jõutud teda maha võtta avaldades umbusaldust mis õnneks läbi ei läinud. Linnapea taheti tõmmata skandaali mis ajas valitsuse laiali ehkki tal polnud sellest aimugi ja Ratasel samuti. Aga kui seekord oleks läbi läinud õiglus siis järgmine kord nii kergelt enam ei pääseks. Korruptsioonisüüdistused on reformierakondlaste lemmiksüüdistused. ja seda on tunda saanud mitmed tuböid inimesed.

  3. maja ei ravi,naid arst 2 nädalat ago
    Reply

    Ometi ütles Kaja ka midagi õiget!
    Majad jah ei aita tervist parandada, ikka ARSTID, ÕED ja HOOLDAJAD aitavad. Juhul muidugi kui nad on targad, kogenud, hoolsad, vastutustundlikud ja Hoolivad. Sestap ongi imelik ,miks Kaja papa valitsusajal ja mitte ainult tema, lasti arstide arvu vähendada kordades. Kas teate, et ONKODERMATOLOOGE on EESTIS 2 (loe kaks) riiklikes haiglates !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
    See on küll õõvastav kui haiglates ka teaustööd tehakse …

  4. Ei 2 nädalat ago
    Reply

    jaga ma Peti seisukohta. Milleks peab olema kuskil mingi ilgelt pirakas haiglamonstrum, kus osa arste on ülemused ega saa ise ravidagi kedagi ning võõrduvad oma kutsest nii kiiresti. Tean taolisi juhte Tartust.
    Ning kui arvestada, kus peaks olema arstinduse aju, siis ikkagi Tartus. Kuna Tallinn on jube monstrum, tuleks seal toetuda ikkagi piirkondlikele haiglatele. 3…4 haiglat oleks paras. Ka oleks need suunatud teatud liiki haiguste ravimiseks.
    Et peab olema suur kolhoos, on ülimalt haige mõte ning selle väljamõtleja ja toetajad vajavad ise ravi. Vaimuravi.
    Nii et Peti, pane aeg kinni!
    Saan aru, et tegu on võimalusega kantida rahva miljoneid, kuid mingi arunatuke võiks ka alles jääda.

  5. to ei 2 nädalat ago
    Reply

    Maakonnahaiglates puudub kompetents!
    Aga maja ise, jah, paraku ei ravi, Kuigi ruume on uusi vaja ja ajakohastada.

    • Arstindusest 2 nädalat ago

      võõrdunud endine tohter pole mingi kompetents.

  6. robert 2 nädalat ago
    Reply

    Muidugi ei ravi betoon vaid arst Seda betooni on tervishoidu valatud oi kui palju aga perearstindus puha põhjas Enne oli pika praktikaga perearst koos õega Kui samal päeval ei saanud vastuvõtule siis homme ikka Nüüd ehitati vägev keskus kõik disain viimase peal Tohtrihärra käib 4 tunniks 70 km kauguselt 2 õde haigutavad oma kabinettides Enne paari nädalat jutule ei pääse Nii kui viirus tuli kaevuti oma punkrisse kinniste uste taha Kuhu veel kukkuda on võimalik Meie jutumees kahupea ei tea tervishoiust tuhkagi Naljanumber Pole ime et keskerakonna toetus kolinal kukub

  7. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 2 nädalat ago
    Reply

    MITTE PEREARSTE VAID ERIARSTE ON VAJA. KOGENUID VASTUTUSTUNDLIKKE, HOOLIVAID.
    AGA KUIDAS SAAB NEID OLLA KUI VABARIIK ALUSTAS SELLEST, ET VÄHENDADA NENDE KOOLITAMIST TARTUS. KOKKUHOID…? VÕI MIDAGI MUUD? IGATAHES ON NÜÜD OLUKORD SELLINE, ET ERIARSTI JUURDE EI PÄÄSE KOHE JA KUI VAJA VÕI KASVÕI ARVAD, ET VAJA. NIIPALJU “KIRJAOSKAJA” ON TÄNAPÄEVA INIMENE IKKA, ET VALIB ÕIGE ERIALA ARSTI. JA KUI POLE, SIIS SAAB JUHATUST. PEREARST EI TEE MUUD KUI TÄIDAB DOKUMENTE, VÄLJASTAB KORDUSRETSEPTE JA “VALUVAIGISTEID” -TEMA EI DIAGNOOSI EGA RAVI. IGATSEN NEID PEREARSTE KES MU LAPSEPÕLVES TULID KOJU, VAATASID ÜLE KOGU KEHA, KATSUSID -VAJUTASID KÕHTU, KOPUTASID-KUULASID. TITAEAS KUI 2 A ARSTILE VASTU JOOKSIN OLI KAASAS KA ÕDE, ET KONTROLLIDA ELUTINGIMUSI. NUK.AJAL OLI VÕIMALIK ERIARSTE VALIDA, KES SOBIS SULLE. NÄDAL OLI OOTEAEG KÕIGE ROHKEM. ONKOS 2. NÜÜD ON OLUKORD, KUS ONKODERMATOLOOGILE PÄÄSEB AINULT DERMATOLOOGI SAATEKIRJAGA JA KA NEID EI OLE. KORD 2 KUU TAGANT ILMUB MAAKONNAHAIGLASSE RESIDENT. KELLEGA ON TAL KONSULTEERIDA? TEEB PILDI TELEFONIGA. PALJU NEED DERMATOL. NEID PILTE VAADATA JÕUAVAD. MEENUB NOORMEHE ARTIKKEL AASTATE EEST, ENNE TEMA SURMA, KES PANI INIMESTELE SÜDAMELE – MITTE LASTA SUVALISEL NAHAARSTIL VÕTTA PROOVE JA NÜPPIDA NAHAMOODUSTISE KALLAL, MIS SULLE ENDALE KAHTLANE TUNDUB. AKTIVEERUNUD MELANOOMI PUHUL /ON KA LAMEEPITEELVÄHK jne./ ON KÜSIMUS PÄEVADES. KUI DERMATOL. ANNABKI SAATEKIRJA TULEB PANNA KIRJA ONKODERMATl JUURDE JA OOTEAEG ON 6 KUUD !!!!!!!!!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.