Reitinguagentuur S&P kinnitas Eesti reitingu senisel kõrgel tasemel

Tegevusalade panus SKP-kasvu. Suurema pildi vaatamiseks kliki pildil.

Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- stabiilse väljavaatega.

Reitingu stabiilne väljavaade näitab, et Eesti on väikse ja avatud majandusena pandeemia mõjudega hästi toime tulnud ja agentuur ootab, et majandus hakkab 2021. aasta keskpaigast taastuma.

Agentuur prognoosib, et valitsus hakkab majanduse taastudes riigirahandust korrastama ja eelarvemeetmeid vähendama ning täiendavat tuge saab majandus ka uue perioodi Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveraamistikust (MFF) ja taasterahastust.

Eelarvepuudujääk hakkab tuntavalt kahanema aastast 2022 ja Eesti võlakoormus tõuseb järgnevatel aastatel üksnes 10 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Reitingu tõstmiseni viiks agentuuri hinnangul oodatust tugevam majanduse ja sissetulekute kasv. See tähendaks ühtlasi tootlikkuse kasvu kõrgema lisandväärtusega sektorites. Reitingu tõstmiseni viiks ka Eesti majanduse parem kooskõla euroala majandusega, näiteks inflatsiooni sarnasem areng.

Reitingu langetamiseni viiks see, kui Eesti majandus saaks oodatust rohkem pandeemiaga pihta, näiteks kui vaktsineerimise venimine tooks kaasa haigestunute arvu suure tõusu. See omakorda tähendaks, et majanduse taastumiseks on vaja jätkata toetusmeetmetega, mis nõrgestaks omakorda riigirahanduse olukorda.

Eesti majandust mõjutas pandeemia kardetust vähem, agentuuri hinnangul olid selle põhjuseks vähem karmid piirangud, efektiivsed toetusmeetmed ja püsiv välisnõudlus. Kui olukord nakatumistega ei halvene oluliselt ega vaktsineerimisega ei hilineta, hakkab majanduskasv kiirenema 2021. aasta keskel. Kasvu võib pidurdada ka peamiste kaubanduspartnerite oodatust aeglasem taastumine.

Agentuur ootab, et Eesti jõuaks selle aasta lõpuks 2019. aasta SKP tasemeni – see toimuks kiiremini kui paljude teiste arenenud riikide puhul.

Peale aastat 2022 prognoosib S&P Eesti aastase majanduskasvu lähenemist 2,5 protsendile. Eesti majanduses on suurenenud kõrgema lisandväärtusega sektorite osakaal, eriti teenuste sektoris – IKT-s, finants- ja äriteenustes. IKT sektor panustas SKP-sse rohkem kui ehitussektor 2019. aastal – agentuur ootab selle trendi jätkumist peale aastat 2022.

Kuigi majanduslangus on olnud üksnes mõõdukas, on töötuse kasv sellega võrreldes olnud suhteliselt suur. Selle põhjuseks peab agentuur Eesti tööturu paindlikkust. Samas prognoosib S&P, et hoolimata piirangutest väga palju rohkem töötuse määr siiski ei tõuse.

Kuigi Eesti võlakoormus on märgatavalt tõusnud, on see siiski euroala madalaimate hulgas. Siiski muutub Eesti valitsuse netolaenuandja positsioon selle tulemusena netolaenuvõtjaks.

Euroala liikmena lõikab Eesti kasu Euroopa Keskpanga tugevast rahapoliitikast, kaasa arvatud varaostu programmidest.

1 Kommentaar
  1. Kas 3 kuud ago
    Reply

    see auhinnaliselt kõrge hinnang tähendab rohelist tuld igasugustele sahkerdajatele ja rahvaröövlitele, et Estoonia on teie koht, kus kasvavad rahametsad?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.