Kui Läti välisminister pakkus teisipäeval võimalust võtta Läti haiglates vastu ka Eesti koroonapatsiente, siis tervise- ja tööminister Tanel Kiik leiab, et kui Eesti ei suuda viirust kontrolli alla saada, siis tuleb seda võimalust kaaluda.
Kiik selgitas Postimehele, et praegu keskendutakse Eesti valitsuses sellele, et tagada Eesti inimestele ravivõimalus kohalikes haiglates. «Selleks on Põhja ja Lõuna meditsiinistaap teinud suuri muudatusi oma töös, on ka patsiente ümber jaotatud haiglate vahel,» selgitas Kiik.
Ta lisas, et kõige kriitilisem seis on Põhja-Eestis, kus otsitakse juurde meditsiinipersonali ja kus kaasatakse erasektorit või tudengeid.
«Praeguse seisuga me ei vaja Eesti patsientide hospitaliseerimist välisriikidesse. Loomulikult ei saa seda edaspidi välistada, kui me viiruse levikut kontrolli alla ei saa. Julgen olla niipalju optimistlik, et eile langetatud otsused koos varasemate piirangutega on piisavad, et nakatumisnäitajad taas langusesse viia,» ütles Kiik.
See aga tähendab, et haiglaravi vajadus muutub kõige kõrgemaks märtsi teises pooles ning alles seejärel võib see väikese viitega taas langema hakata. «Kui meil ei ole enam nii suuri igapäevaseid nakatumisnäitajaid, siis järk-järgult avaldab see mõju ka haiglaravi vajavate inimeste hulgale,» põhjendas Kiik.
Kiik toonitas, et tuleb arvestada sellega, et patsientide haiglaravi vajadus on erinev – see on mõnest päevast kuni mitme kuuni. «Haiglaravi vajadus ei hakka nii kiiresti alla minema. Kui see stabiliseerub aprillis, siis tuleme olemasoleva tervishoiuvõimekusega ise toime.»
BNS