Yana Toom Vikerraadios: saadiku immuniteet ei pea olema kilp

Yana Toom. Foto: yanatoom.ee

8. märtsil hääletas Euroopa ParlamentHispaania Kataloonia provintsi endiselt  presidendilt Carles Puigdemontilt ja tema kahelt kaaslaselt saadiku puutumatuse äravõtmise üle. Hääletuse tulemused selgusid täna, parlament otsustas, et nad ei vääri puutumatust. 

Asjakohase telefoniintervjuu Vikerraadio saates „Uudis+“ andis Mirko Ojakivile Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.

Mis tunne on olla kohtunik, mis tunne on osaleda otsustusprotsessis, kus teie häälest sõltub, kas inimene läheb vangi või ei lähe?

No väga raske tunne on, olgem ausad. Me tegelikult alati võtame puutumatuse ära. Ja peaaegu seitsme aasta jooksul, mis ma siin olen, alati võtsime selle ära. Tõsi küll, kõik need asjad olid seotud korruptsiooniga. Aga siin on puhas sisepoliitika.

Kui me võtame ära puutumatuse, anname sellega võimaluse uurida asja. Siin on olukord absoluutselt teistsugune, kuna me teame, et nad lihtsalt peaksid minema vangi. Aga näiteks Puigdemonti asepresident sai 13 aastat vanglakaristust. Neile inkrimineeritakse seda, et nad mittesihipäraselt kasutasid raha, ehk siis referendum ja kõik see vastupanu organiseerimine, pluss nad hakkasidvastu politseile, pluss nad kuulutasid välja iseseisvuse. Kõik see koos vastavalt Hispaania seadustele annab 30, 15 või 6 aastat vangi.

See oli küll salajane hääletus, aga te teatasite, et kavatsete jääda erapooletuks. Miks?

See on hästi keeruline asi. Me lugesime materjale, rääkisime saadikutega jne. Kuidas sa siin võtad seisukoha? On olemas Hispaania, iseseisev riik, liikmesriik, kus on olemas oma põhiseadus, mida selgelt rikutakse. Samas me näeme, et kataloonlased väga õnnelikud ei ole selle üle, mis seal toimub. Aga jällegi sellel referendumil osales 42% inimestest ja nendest 90% olid iseseisvuse poolt, mis tegelikult tähendab seda, et ka Kataloonias endas ei ole 100-protsendilist arusaamist, kuidas nüüd edasi. Samas me teame ka seda, et siis kui Puigdemont ja tema kolleegid kuulutati tagaotsitavaks, neid ei andnud välja ei Saksamaa, ei Belgia, ei keegi teine.

Hispaania saadikutele, kes olid ikka väga sõjakalt meelestatud, ütlesin, et toetada neid kuidagi moodi ei saa, mida saan teha – jään erapooletuks. Tegelikult mind närib see, et ma jäin erapooletuks, kuigi parimat valikut ei olnud minu jaoks. Aga põhimõtteliselt muidugi see olukord, millesse meid pandi, ei ole hea.

Tõenäoliselt pidite ka enda jaoks defineerima selle, mis asi on see saadiku immuniteet, kas ta võis Puigdemonti kaitsta või mitte.

Siin pole midagi lahti mõtestada, see on kõik lahti kirjutatud. Sisuliselt on immuniteet kahte liiki. Üks on see, mis kaitseb saadikut tema igapäevastes tegevustes, kui saadik paneb toime midagi kahtlast. Teine on see, mis kaitseb teda seoses sellega, mida saadik tegi varem. Ainuke asi – kui lõpeb mandaat, lõpeb ka see immuniteet.

Iseseisvuse taastanud Eesti ajaloost mulle ei meenu ühtegi Riigikogu liiget, kellele oleks saadiku puutumatus alles jäetud. Kas teile meenub, kas Euroopa Parlament on kellelegi jätnud immuniteedi alles?

Ei ole. Aastast 2014 seda pole olnud minu teada. Eile just kontrollisin üle ja ei leidnud. Ja tegelikult olen alati hääletanud poolt, ka Riigikogus ja siin. Ma lihtsalt usun, et see immuniteet ei pea olema meile selline kilp. Asju peab uurima. Ja lõppude lõpuks oleme ikkagi Euroopa Liidus, meil on õigusriiklus, me kedagi ei viska tuule, vihma kätte.

See lugu pole veel läbi. Puigdemont ise on lubanud pöörduda Euroopa Kohtusse – seda siis tõenäoliselt parlamendi otsuse pärast. Mille osas seal on üldse võimalik vaielda?

Jään vastuse võlgu. Tõesti ei tea, millega ta saab sinna pöörduda. Aga olgem ausad, ma pole ka jurist. Võib-olla tal mingi kodutöö selleks puhuks tehtud. Aga vaadates seda Kataloonia ajalugu, no kuidas sa siit kõrvalt otsustad, mis on neile õige, mis on neile vale. See on ikka väga kummaline olukord, kus me kõik praegu oleme.

4 kommentaari
  1. Katalaade 1 kuu ago
    Reply

    iseseisvumistahtega on selline lugu, et see on ÜRO põhikirjale vastav. Katalaad on iseseisev rahvus ning sel pole enam ammu oma riiki. Viimase hävitas just nimelt Hispaania. Sisuliselt Hispaania okupeerib üle 200 aasta Katalunjat ning surub toorelt maha iga iseseisvumispüüdluse. Nagu hiinlased uiguuridel, mongolitel, tiibetlastel. Kuna Hiina on väljaspool EL-i, siis neid me põhjame, Hispaania aga on üks meie peremeestest ja tõmbame küüru selga.
    ÜRO põhikiri näeb ette, et igal oma riigita rahvusel on õigus enesemääramisele, ka oma riik luua. Kuid kuna pole üleilmset jõukohut, siis tähendab see seda, et iseseisvumine on võimalik vaid siis, kui valatakse miljonite verd ning siis teiste riikide ja liiduvabariikide survel okupant laseb mingil väiksel alal omaette valitseda. Ehk ÜRO ise oma saamatusega tingib miljonite massimõrvad.
    Muide, Hispaania ei anna enesemääramisõigust ka baskidele. Kuigi Hispaania on andnud allkirja ÜRO põhikirjale, nagu ka Eesti. Seega peaks Eesti seism ajust katalaade poolel okupandist Hispaania vastu.

  2. Nojah 1 kuu ago
    Reply

    Tuleb välja et mitte ainult meil vaid ka mujal mõeldakse välja korruptsioonisüüdistusi kui tahetakse keddagi võimult kõrvaldada. Muidugi on Toom aus keskerakondlane ja talle on võõrad sellised võtted aga eks temagi peab alluma aga siiski jääb õiglaselt erapooletuks. Seevaastu on meil seal ka teisi saadikuid kes hääletavad alati Euroopa Parlamendi otsuste poolt. ja minu meeles ei vääri saadiku puutumatust aga pugema peab .

  3. uskmatu-toomas 1 kuu ago
    Reply

    Annate pidulikult Puigdemont`i välja,et teda saaks pikaks ajaks vangi panna aga samal ajal nõuate Navalnõile vabadust !
    Üha enam paistavad välja need tegelikud “Euroopalikud väärtused” !

  4. Tõnu.P 1 kuu ago
    Reply

    Võtku siis ka Ise teadmiseks.Ajalooratas keerleb siiski.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.