Siseminister Kristian Jaani kinnitab, et Riigikogus esimese lugemise läbinud välismaalaste seaduse muutmise seaduse ehk nn viisavaide otsuse kohtukaebeõiguse eelnõu ei muuda Eesti kodakondsus- ja rändepoliitika põhimõtteid. Seaduse muudatuse eesmärk on viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, andes isikutele õiguse negatiivsete viisaotsuste vaidlustamiseks pärast praegust kaheastmelist vaidemenetlust ka kohtus.
Euroopa Komisjon alustas Eesti suhtes rikkumismenetlust 2013. aastal. Eesti leidis, et tegemist ei ole rikkumisega ja viisaotsuseid ei pea saama vaidlustada kohtus, kuni Euroopa Kohus tegi 2017. aasta detsembris vastupidise otsuse. Selle otsusega andis Euroopa Kohus selge tõlgenduse, et viisaeeskiri kohustab liikmesriike võimaldama Schengeni viisa otsuste vaidlustamist kohtus. Seetõttu alustas Eesti vastava eelnõu väljatöötamist 2018. aasta jaanuaris. Euroopa Kohtu ülesanne on tõlgendada Euroopa Liidu õigust, et kõik liikmesriigid korraldaksid selle ühetaolise rakendamise, mis on Euroopa Liidu üks alustaladest.
Praegu on viisaotsuseid võimalik vaidlustada kaks korda. Esimest korda vaatab oma otsuse uuesti üle asutus, kes otsuse tegi – Eesti välisesindus või politsei- ja piirivalveamet – ning teisel korral välisministeerium või siseministeerium. Edaspidi on negatiivse otsuse korral võimalik peale kohustusliku kaheastmelisee vaidemenetlusee läbimist esitada kaebus halduskohtusse, seejärel ringkonnakohtusse ja lõpuks ka riigikohtusse.
Seadusemuudatus puudutab neid välismaalasi, kes esitavad vaide viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale ja kelle viisaotsus on kahes vaideetapis jõusse jäetud.
Eesti on viimane Euroopa Liidu liikmesriik, kellel on vastav kohtusse kaebamise võimalus siseriiklikult kehtestamata. Teiste riikide praktikal põhinev statistika näitab, et kohtumenetluse võimaluse sisseviimisel ei järgne „immigratsioonisurve Euroopale ja pikemas perspektiivis meie kohtutele”. Kõikidest liikmesriigi poolt antud viisadest on kohtumenetlusse jõudnud otsuste osakaal olnud üksnes 0,1 % või isegi vähem.
Näiteks Leedu andis 2019. aastal 354 166 viisat ja kohtusse jõudis 57 viisaotsust, Soome andis 875 356 viisat ja kohtusse jõudis 49 viisaotsust. Lätis ei kaevatud 2019. aastal kohtusse ühtegi viisaotsust. Poola, kes sai sarnaselt Eestiga rikkumismenetluse, kehtestas oma siseriikliku õigusega kohtukaebeõiguse 2019. aastal ja kohtusse jõudis 50 viisaotsust. Kui lähtuda eeldusest, et kohtusse pöörduvad üksnes need välismaalased, kes seni esitasid Eestis teise astme vaide, on potentsiaalselt kohtusse pöörduvate välismaalaste arv umbes 10-15 isikut aastas.
Rikkumismenetlus ei too ainult kaasa „mõnesaja tuhande euro suurust rahatrahvi Euroopa Komisjonilt” nagu Tarmo Kruusimäe (Isamaa) väidab, vaid kui komisjonile ei anta rahuldavat vastust, järgneb Euroopa Kohtu menetlus, millega kaasnevad trahvid, kus Eestile võidakse määrata trahv põhisummas minimaalselt 361 000 eurot, millele lisandub trahvimäär, mis on kohtu hinnangul liikmesriigile mõjus, et ta hakkaks Euroopa Liidu õigust õigesti rakendama – see võib olla ka oluliselt suurem kui põhisumma. Lisaks määrab kohuskaristusmakse iga kohtuotsusele järgnenud päeva eest, kuni rikkumine kestab.
Eelnõu väljatöötamisel ei ole püütud julgeoleku aspekti pisendada, nagu arvamuses väidetakse. Vastupidi, julgeoleku aspektiga on eelnõu väljatöötamisel algusest peale arvestatud. Eelnõus on ette nähtud üksnes absoluutne miinimum, mida liikmesriik peab kohtukaebeõiguse rakendamisel tegema.
Nii näeb eelnõu ette, et kohtusse kaebuse esitamine ei anna isikule võimalust, veel vähem õigust, Eestisse tulla või jätkata pärast viisa tühistamist Eestis viibimist. Seda õigust ei saa ka kohus välismaalasele esialgse õiguskaitse raames anda. Sarnaselt viisamenetlusele ei avaldata ka kohtumenetluses välismaalasele negatiivse otsuse tegemise aluseks olnud asjaolusid, vaid neid andmeid näeb ainult kohus.
Nagu eelpool mainitud, on antud muudatuste eesmärk viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Kohus on sellise õiguslikult siduva otsuse teinud ja see on muutunud osaks Euroopa Liidu õigusest. See omakorda tähendab, et Eestil, Euroopa Liidu liikmesriigina, tuleb sarnaselt teistele liikmesriikidele ka vastavat otsust rakendada.
Ei ole Eestil iseseisvust. Kõige tähtsam on seada sisse õiglane kohtumõistmine et ei korduks selliseid tapatalguid mida tehti E.Savisaarele, et kapo tegevus oleks õiglane , et karistused kehtiks ka reformierakondlastele nende valesüüdistuste vorpimise teel. Aga Eesti ei peaks sõltuma EL-ust vaid õiglaselt ja iseseisvalt suutma lahendada kõike mis on ebaaus. Ka peavoolumeedia peaks olema õiglane mitte selline nagu kord kirjutasid Postimehe mõned ausad ajakirjanikud et neile öeldakse ette millest peavad kirjutama ja keda laimama eriti E.Savisaart. Muidugi kaotasid nad töökoha. Meie riigis on palju ebaõiglust. Süüdistustega jõuti nii kaugele et eelmine valitsus aeti laiali. Ansip ju ütles et teeb kõik mis võimalik et see teoks saakas aga tema enda valitsemise ajal vaesus aina kasvas. Ja nüüd me topime oma nina teiste riikide siseasjadesse ehkki meist ei olene midagi, tunneme kaasa nendele kes saadetakse riikidesse rahu rikkuma. Keskerakondlik valitsus on teinud sisepoliitikas palju head väga rasketes tingimustes kus neile kes segasid reformierakondlaste võimule saamist leiti süüdistusi mis rikkusid inimeste tervist ja segasid nende tööd. Ka praegine välisminister tegutseb mulle arusaamatult ja selliselt mis ei sobi väikeriigile millest ei olene midagi. milline rõõm oli vabaduse üle ja iga riik peakski vaba olema kus pole ebaõiglust ja allumist teistele.
Muidugi viige, meil ju immigrante vähe. Mille kuradi pärast me üldse eelmisest sotsialistlikust internatsionaalist välj< astusime, kui vägisi tirivad meid sellised Jaani taolised liberaalid teise, täpselt samasugusesse totalitaarsesse liitu, kus rahvusriikidel puudub varsti ka tordiretsepti iseseisvalt muuta. Ühest diktatuurist teise, mis vahet neil on? Mõlemal on ka ustavad kannupoisid, kes vähimatki ei hooli oma rahvusest ega tegelikult riigistki. Helme tegi normaalse välismaalaste seaduse, muidugi oli see vaja põhja lasta. Saatku teid rahvuriikide hävitajaid igavene needus.
sai ministriks, juba hakkab mutukaid sisse laskma. Nagunii läheb see EL varsti lõhki, pole meil vaja üle püüda. meie ise otsustame, keda sisse lasta ja mille alusel. Ratta Jurka ja Kalda Kaja soovidest sõltumata.
Tore kui oleks õiglust. Vaktiini on vähe ja osa vaktsiinist mõjub halvasti paksendades veresooni. Mõni vaktsiin on hea aga ei jätku kõigile ja pandeemia laieneb- Vihavaen Venemaa vastu on tähtsam kui inimeste tervi see on üks osa EL-u õiglusest jutumärkides. venemaal on hea vaktsiin kaua aega läbiproovitud ja ilma kõrvaltometa. ja nad on nõus seda teistega jagama aga näe imet ei lubata –oleme liidus ja peame alluma. Kui kaugele selle vale õiglusega küll jõutakse.
Nii see, kes syydlase õigex mõis.tab kui ka see, kes õige hu.kka mõ.istab on Jumal Jehoovale jäle.
Jesaja
Pää.sta meid võõ.ramaa.lastest, kelle suu räägib va.let
kes va.let vandudes tõ.stavad pa.rema käe.
JUMAL ala.ndab kõrged ju.hid
Kysimus. Mix ki.usataxe taga mas.kist loo.bujaid ja ka.sutataxe fyy.silist vä.givalda?
Pr.Merkel ju ytl.es, et see viirus on po.liitiline.
Tõepoolest kus see õigus siis on. Venemaa ja Ukraina ei kuulu EL-u ja nende omavahelised suhted ei ole teiste asi. USA ja Süüria ka i kuulu ja ja keegi ei sekku ehkki USA käis meid pommitamas ei sekku ka ja õigesti tehakse USA-s toimunud õudetesse valimistesse, jne. Brüsselis viibivad delegaadid võiksid hoopis hukka mõista mõnedesse riikidesse saadetud rahu rikkujaid ja ise mitte provotseerima rahutusi.Õiglus on siis kui tagataks vihavaenu lõpetamine ja hooliv suhtumine riikidesse, rahu kindlustamine, kaubavahetuse arendamine, igale riigile oma otsuste tegemise võimaldamine.
Umbes aasta tagasi tekkis arusaam et keskerakond on reetnud kõik oma programmis olnud põhimõtted Astmeline tulumaks sundüürnikud abielu mõiste migrandid RB vastuseis e pimikuvalimised Nüüd ongi selge et muututud on reformierakonna saapaviksijateks Ega rahvas rumal ole et petta laseb Ja ongi käes neljas koht jeesti dvesti selja taga No natuke veel langemist ja sotsidki eespool