Välisminister osaleb ELi välisasjade nõukogul ja NATO välisministrite kohtumisel

Foto allikas: Välisministeerium

Välisminister Eva-Maria Liimets viibib 22.–24. märtsini Brüsselis ning osaleb täna, 22. märtsil Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil ning 23.–24. märtsil NATO välisministrite kohtumisel.

Välisasjade nõukogul on tähelepanu all Euroopa Liidu suhted Türgiga ning lõunanaabrus. Lisaks arutatakse suhteid Venemaaga, Gruusia toetamist ning olukorda Myanmaris ja Venetsueelas. Istungi raames toimub arutelu ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ga. 

NATO välisministrite kohtumine toimub kolmel istungil, kus ministrid arutavad Afganistani ja lõunasuuna ohtude temaatika, NATO peasekretäri tuleviku-teemalise mõttepaberi „NATO2030“ ning Venemaa ja regionaalse julgeoleku küsimuse üle. Viimasel istungil osalevad ka Rootsi ja Soome välisminister ning Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell.

4 kommentaari
  1. Nonoh 3 nädalat ago
    Reply

    Seda on ebameeldiv lugeda. MILLAL OMETI LÕPEB SEKKUMINE TEISTE RIIKIDE SISEASJADESSE. Kui ma selle välisministri tegevusest loen läheb mu tuju halvaks terveks päevaks. Ka see on selleks et kõrvale juhtida tähhelepanu koroonahaiguse levikust. Välispoliitikas ei sõltu meist midag, see on vaid ajaraiskamine. Aga ehk peab ka kuidagi selgitama miks ei oteta parimat Venemaa vaktsiini. Vihavaen on tähtsam kui inimeste tervis. Venemaal on rahulik mida ei või üelda mitmete riikide puhul kuhu meelega on saadetud rahurikkujaid. Meil on endal riigis palju ebaõiglust. Ja õldse meeldis mulle rohkem endine Kesknädal kus võtsid sõna parimad ja õiglasemad keskerakondlased. Nüüd vilksatab vaid mõni neist siit läbi.

    • See on hea 3 nädalat ago

      NATO tegevus lennates õhus meie kohal on turvaline, sest CO2 läheb Hiinasse, seoses maakerataldriku põõrlemisega.

  2. Ohoo 3 nädalat ago
    Reply

    meie välisminister on ebaõiglane ja tigestunud naine kes püüab modagi teha kuigi temast ei olene midagi.

  3. Eesti huvid kõigepealt! 3 nädalat ago
    Reply

    NATO on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. NATO artikkel 5. kohaselt käsitletakse ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu.
    Majanduslikult on kõik NATO liikmesriigid omavahel konkurendid kus vend ei tunne venda. Eestil ei ole mingit kohustust järgida rahu ajal suurriikide majanduslikke ja geopoliitilisi huve. Rahu ajal ei pea ühe NATO liikmesriigi konkurent ja potensiaalne vaenlane olema automaatselt teiste liikmesriikide vaenlane! NATO leping seda ei sisalda! Eesti huvid kõigepealt!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.