Enn Eesmaa ja Oudekki Loone: riigi sõjalisel kaitsel on igal inimesel oma roll

Enn Eesmaa

Riigi sõjaline kaitse ei saa ega või olla kauge ja keeruline niiöelda nende teema, vaid igal inimesel on selles oma roll ja ülesanne. Eesti sõjaline kaitse tugineb riigikaitse laiale käsitlusele, mis suurendab kogu Eesti ühiskonna vastupidavust ja valmidust mis tahes kriisideks, rõhutasid Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed Enn Eesmaa ja Oudekki Loone olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng” arutelul.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul hõlmab koostöö arendamine ka parlamenditasandit. “Eelkõige saame tõhustada Balti riikide suunal rahvusparlamentide ja vastavate komisjonide omavahelist koostööd riigikaitsepoliitikate osas. Seda on läbi aastate jõudumööda ka tehtud,” ütles Enn Eesmaa. “Kõigi Euroopa Liidu riikide parlamentide riigikaitsekomisjonide liidrid peavad kavakindlalt ühisistungeid Euroopa Liidu liikmesmaade tasandil. Viimasest sellisest võttis külalisena teiste seas osa ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja seda arusaadavalt – üle 90% Euroopa Liidu kodanikest elab NATO liikmesriikides. Meie kaitse on ennekõike NATO ülesanne, mida me solidaarselt jagame. Regionaalse koostöö ja ühistegevuse kaudu saame pakkuda täitevvõimule lisatuge vajalike võimete loomisel ning ressursside taotlemisel.”

Enn Eesmaa toonitas ka riigikaitse õpetuse läbiviimise olulisust koolides. “Kaitsetahet ja oskusi selle realiseerimiseks tuleb maast madalast rõhutada ja õpetada. Õnneks on meil olemas asjatundlik riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele, mida tasub lehitseda ka neil, kelle lapsed koolis käivad,” soovitas Enn Eesmaa.

NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Oudekki Loone rääkis, et riigikaitse saab efektiivselt areneda ainult siis, kui see on pakitud laiapõhjalisse toetavasse kookonisse. “Siseturvalisus, kõiki hõlmav ja kättesaadav meditsiinisüsteem ning energiavarustuskindlus – nimetatud valdkondade efektiivse toimimiseta ei saa ka sõjaline areneda,” täpsustas Oudekki Loone, lisades, et riigikaitsest rääkides tuleb vältida eelarveprotsendi oksjoneid.

Suurim murrang, mille 21. sajand sõjapidamisse tõi, on kaheldamatult tehisintellekt ja sellega seotult surmavad autonoomsed relvad, märkis Oudekki Loone. “Samm-sammult omandavad seesugused süsteemid keskset kohta kõigis kaasaegsetes sõjapidamise strateegiates. Paraku on see areng toonud kaasa olulised moraalsed ohud, tugevdades agressiivseid hoiakuid ühiskonnas. Illusioonid, nagu tooksid autonoomsed relvad kaasa vähem tsiviilkaotusi, on petlikud. Seega peavad autonoomsed surmavad relvad olema rahvusvaheliste lepingutega selgelt reguleeritud, nõudes igal otsustamise tasemel inimese vastutust,” lausus Oudekki Loone.

2 kommentaari
  1. Nojah 7 kuud ago
    Reply

    Igaühel on riigi sõjalisel kaitsel tõepoolest oma roll. Mõned tahavad sõda ja seetõttu õhutavad vihavaenu ja topivad oma nina teiste riikide siseasjadesse, aga need kes sõda ei taha arendavad heanaaberlikke suhteid. Nii lihtne see ongi.Mitte keegi ei kavatse meie riigi kallale tulla ja kui kavatsekski ei läheks mitte üks riik appi. imelik on arvamus et vihavaenu õhutamine aitab julgeolekole kaasa.

  2. rikas riik või jõuluks saadud tinasõdurid 7 kuud ago
    Reply

    ME OLEME JUBA SÕJAS VIIRUSEGA.SENI KUNI POLE VÕITNUD ON MÕTTETU RÄÄKIDA MUUDEST RELVAKULUDEST.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.