Enn Eesmaa ettekanne 23.03.2021

Enn Eesmaa

OTRK – Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng

Austatud Riigikogu istungi juhataja, head kolleegid, külalised ja kuulajad!

Turvalisuse ja kaitstuse mõisted kuuluvad kahtlusteta nende hulka, millel on erakordselt palju tahke ja varjundeid. Täna on kõikjal esikohal tervise kaitse ja sellest tulenev turvalisus, mida on viimane kriisiaasta silmnähtavalt kahandanud. Praegust olukorda on juba korduvalt võrreldud meie põlvkonna, tegelikult kogu inimkonna sõjaga nähtamatu vaenlase vastu. Tänast aruteluteemat silmas pidades on oluline märkida meie kaitseväelaste ja kaitseliitlaste kohest abivalmidust nii COVID-19-ne kui teisteski tsiviilkriisi olukordades. Ometi ja kõigele vaatamata ei tohi me unustada riikide ja rahvaste sõjalist kaitset ja turvalisust. Isegi praegusel ülikeerulisel ajal suureneb NATO sõjaline eelarve ja seda peab tervitama, sest maailm on täna tavalisest ka militaarohtude tõttu turbulentsem. Raskem on ette ennustada millal, pisut kergem – kus algab järgmine kriis. Vastuse võib leida suvalisest piirkonnast me gloobusel. Siinkohal vaid paar näidet viimastest nädalatest. Veel sel kevadel saab Eestitki oluliselt huvitava Arktika Nõukogu eesistujariigiks Venemaa, kes avalikult pooldab niiöelda õigustatud sõjalist kohalolekut Arktikas. Silmnähtavalt suurenevad pinged suurriikide USA ja Venemaa ning Hiina vahel, mis paari sajandi eest oleks tõenäoliselt juba sõjani viinud.    

Riigikaitsekomisjon algatusel käsitleme täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti riigi sõjalise kaitse jätkusuutlikku arengut. Loomulikult on see pikaajaline protsess, sest lõppeesmärgiks on Eesti riigi ja rahva kaitstus, mis aegade jooksul kindlasti muutub. Lähiajal peaks valmima riigikaitse arengukava aastateks 2021-2030, mistõttu on taolise arutelu pidamine parlamentaarse Eesti Riigikogu saalis oluline teetähis järgmiseks kümnendiks riigi sõjalise kaitse edasiarendamisel.

Head kolleegid!

Riigi sõjaline kaitse ei saa ega või olla kauge ja keeruline niiöelda nende teema, vaid igal inimesel on selles oma roll ja ülesanne. Eesti sõjaline kaitse tugineb riigikaitse laiale käsitusele, mis suurendab kogu Eesti ühiskonna vastupidavust ja valmidust mis tahes kriisideks. Riigi kaitsmine ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset,  selle all mõtlema ka mitmetasandilist sisekaitset. Riigi kaitseks peab valmis olema kogu ühiskond üksikisikust kuni Riigikogu ja presidendini. Üha suuremat tähelepanu ja panustamist nõuab küberturvalisus. Tänuväärset tööd teeb NATO Küberturvalisuse Keskus Tallinnas, mis on rahvusvaheliselt teada ja tunnustatud. Kiita tahan me valitsust uue riikliku küberturvalisuse osakonna loomise eest. Väga oluline on ka energiajulgeoleku ja varustuskindlusega seonduv. Soovin rõhutada riigikaitse õpetuse läbiviimise olulisust koolides. Kaitsetahet ja oskusi selle realiseerimiseks tuleb maast madalast rõhutada ja õpetada. Õnneks on meil olemas asjatundlik riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele, mida tasub lehitseda ka neil, kelle lapsed koolis õpivad.

Eesti sõjalise kaitse aluseks on iseseisev kaitsevõime ning kindlad liitlassuhted, mis tuginevad kaitsetahtele. Siinkohal on täna ja tulevikus oluline aktiivselt jätkata Eesti esindatust välismissioonidel, milleks mandaadi annab Riigikogu. Mis aga vajab suurendamist ja edasiminekut, on regionaalne koostöö – see tähendab igapäevast suhtlust ennekõike oma lähimate naabrite Läti ja  Leeduga, kuid samuti Põhjala riikidega NB8 formaadis. Koostöö arendamine hõlmab ka parlamenditasandit. Eelkõige saame tõhustada Balti riikide suunal rahvusparlamentide ja vastavate komisjonide omavahelist koostööd riigikaitsepoliitikate osas. Seda on läbi aastate jõudumööda ka tehtud. Eesti on edukalt esindatud Balti Parlamentaarsel Assambleel, plaanimisel on Balti parlamendispiikrite ühisvisiit USA-sse, millest võtaksid osa ka riigikaitse ja väliskomisjonide juhid. Jätkub koostöö ja ühisistungid Läti ja Leedu riigikaitsekomisjoniga. Soome kolleegidega on meil ühisistung kavas mai alguses, koos Leedu ja Rootsi kolleegiga tegin ettepaneku hoogustada koostööd NB8 formaadis, millega võiks liituda ka Poola, kui regiooni suurriik. Kõigi regiooni riikide parlamentide riigikaitsekomisjonide liidrid peavad kavakindlalt ühisistungeid Euroopa Liidu liikmesmaade tasandil. Viimasest sellisest võttis külalisena teiste seas osa NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja seda arusaadavalt.

Üle üheksakümne protsendi Euroopa Liidu kodanikest elab NATO liikmesriikides, meie kaitse on ennekõike NATO ülesanne, mida me solidaarselt jagame.  Regionaalse koostöö ja ühistegevuse kaudu saame pakkuda täitevvõimule lisatuge vajalike võimete loomisel ja ressursside taotlemisel. Riigikaitsekomisjon arutas Balti riikide koostöövõimalusi sõjalises võimearenduses kuni aastani 2030 üsna hiljuti. Kõne all olid merekaitse raketisüsteemid, kaasaegne tehniline eelhoiatusdistsipliin ning palju muudki. Käegakatsutavaks lõpptulemuseks võivad olla näiteks ühishanked. Koos lätlastega on just praegu töös üks selline rannikukaitse tugevdamiseks. Rääkides erinevatest võimearendustest tuleb meeles pidada, et praktilised vajadused piirkonnas paneb paika ka NATO.  Kaitseinvesteeringutel on mõju riigi majandusele. Eesti kaitsetööstus on kümne aastaga kujunenud arvestatavalt tugevaks majandusharuks. Eesti riigi turvalisuse heaks töötavate kaitseettevõtete haare ulatub sõna otseses mõttes kosmosesse, merelt küberruumi. Tugeva panuse ala arengusse on andnud Eesti Kaitsetööstuse Liit. Üksikutest kaitsetööstuslikke tooteid ja teenuseid pakkuvatest ettevõtetest on jõutud moodsate, erakapitalil põhinevate globaalturul huvi äratanud toodetega tööstusharuni, mis õnneks pidevalt kasvab ja areneb. 

Mõni sõna sõjalistest võimetest. Vaatamata igati jõudsale arengule, ei ole kaitsevägi sugugi valmis. Võimete arendamine on pikaajaline ja kulukas protsess. Tänasest mahukast otsusest saab reaalsus parimal juhul nelja-viie aasta pärast. Palju avalikku tähelepanu on saanud sellised võimepuudujäägid nagu rannakaitse ja keskmaa õhutõrje, mis vajaksid esmajärjekorras arendamist. Jah, nende arendamine on oluline ka riigikaitsekomisjoni seisukohalt, rõhutan et võimelünkade vähendamine on võimalik ka laenu abil. Lisaks peame väsimatult mõtlema uutele tehnoloogiatele sealhulgas tehisintellekt. Tänapäeva sõdu ei peeta ega võideta enam suuri seinapindu katvatele maakaartidele joonistatud noolte ja muude taoliste vahendite abil. Tehnoloogilise ülekaalu saavutamine nõuab aga raha ja poliitilist kokkulepet selle võimaldamiseks.

Sellest tulenevalt jõuangi kaitsekuludeni. Kompetentsete ametiisikute arvamused lähema ajaperioodi vajadusest ulatuvad kahest protsendist kuue ja pooleni SKP-st. On ka arvatud, et protsent ega rahanumber pole nii tähtis, kui piisav kaitsevõime. Kes seda aga kinnitab või tõestada suudab? Et kas on juba piisav või jääb veel veidi puudu. Tõe kriteeriumiks saab olla üksnes praktika, ehk vastase seisukoht heidutuse suhtes. Kes aga sellele küsimusele vastata tahaks? Juba iidsete esivanemate sõnul tuleb rahu säilitamiseks valmistuda sõjaks – Si vis pacem para bellum. Retooriliselt efektne oleks muidugi arvata, et rahu saavutamiseks sõlmi rahu oma vastasega. Inimajalugu on paraku veriselt tõestanud selle arvamuse sinisilmsust. Võtame või Neville Chamberlaini traagika, mil Briti peaministri poolt uljalt lehvitatud lepingupaber Hitleriga osutus tegelikult allaandmise kurvaks sümboliks. Õnneks oli brittidel ka Winston Churchill.

 Täna on Eesti riigi kaitsekulu tase üsna täpselt 2,3%. Kui rääkida miinimumist ehk kahest protsendist SKP-st siis heal juhul saaksime rääkida riigikaitse säilitamisest. Riigi kaitsmine on meie kõigi ühine kohustus ja keegi teine seda meie eest ära ei tee. Lisaks rahaprobleemidele on kohatisi raskusi ka inimressursiga. Kaitsevägi peab kahandama ajateenijate arvu, sest puudust tuntakse instruktoreist. Ainult liitlastele lootma ei saa ega võigi jääda, sest appi tullakse ikka esmajoones nendele, kes ise end aidata tahavad. Meie kindlat tahet on rahvusvaheliselt märgatud ja tunnustatud. Näiteid pakuvad isegi paar viimast USA riigipead. Täna võime olla uhked liitlaste kohaoleku üle Eestis, see on tõestanud rahvusvahelist pühendumust riigi sõjalise kaitse arendamisel. Isegi karmide kriiside olukorras peame pingutama, et hiljem mitte maksta lõivu riigi ja rahva julgeoleku ja kaitse arvelt.  Eesti  piisava, jätkusuutliku kaitse tagab vaid pikaaegne rahastuskindlus. Oluline on nii kaitsekulu protsent kui ka reaalne raha, mis ju SKP alanedes paratamatult kahaneb. Vaid nii saame olla kindlad, et iseseisev kaitsevõime ja liitlaste kohalolek tagab meie riigile ja rahvale aastateks julgeoleku ning me kõik võime rahuliku südamega elada kõigekülgselt kaitstud Eestis. Riigivõimu põhiseaduslik kohustus on tagada meie riigikaitse. Oma panuse selles katkematus töös tahab anda ka Riigikogu riigikaitsekomisjon tegeledes riigikaitsealase seadusloomega, jätkates konstruktiivset ja printsipiaalset  dialoogi  kõigiga, kes vastutavad ja töötavad Eesti riigi ja rahva kaitsel. Dialoogid annavad lisaväärtust ja mõtteid komisjoni peamise ülesande täitmiseks – luua ja kaitsta seaduslikku alust riigikaitse teostamiseks, muuhulgas riigi sõjalise kaitse jätkusuutliku arengu tagamisel.

2 kommentaari
  1. Nojah 9 kuud ago
    Reply

    Ma austan väga paljusid keskerakondlasi kes kahjuks siin vähe sõna võtavad aga Eesmaa poliitiline tegevus ja jutt pole keskerakondlik ja ei meeldi mulle üldse.

  2. 4 tankista i sobaka 9 kuud ago
    Reply

    AGA KUI UUS SÕDA ONGI VIIRUS VÕI BAKTERIOLOOGILINE? MIS TANKIGA TEETE SIIS?
    KUI MEIL ON KOROONA, KES VÕIB HÄVITADA KÕIK + VÕIMALIKUD UUED HAIGUSED, SEST NAAILM ON LAHTI,
    SIIS OLEMEGI JUBA SÕJAS JA POLE VAJA KULUTADA VARUSTUSELE, MIS MEID PRAEGU EI AITA.
    IME KUI PRAEGUSESTKI VÄLJA TULEME JA KÕIK JÕUPINGUTUSED SELLELE SUUNATA, ET SÄÄSTA ELUSID JA TERVIST.
    SEST NEID MAJANDUSHARUSID, MIDA PRAEGU PINNAL PÜÜTAKSE HOIDA EI LÄHE MEIL ENAM EHK IIALGI VAJA.MAAILM VÕIB MUUTUDA TUNDMATUSENI. KUI MITTE KA SEL, SIIS JÄRGMISEL KORRAL:

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.