Liimets: NATO on tugev ja peab uute ohtudega kohanedes jääma Euroopa kollektiivkaitse tugisambaks

Foto: Välisministeerium

Välisminister Eva-Maria Liimets osaleb 23. ja 24. märtsil NATO välisministrite kohtumisel. Ministrid arutasid täna, 23. märtsil Afganistani ja lõunasuuna ohtude temaatikat ning NATO peasekretäri tulevikuteemalisi ettepanekuid „NATO 2030“. Tegemist on esimese korraga, kui NATO välisministrite kohtumisel osaleb Ameerika Ühendriikide uue valitsuse välisminister Antony Blinken.

Esimesel istungil arutlesid ministrid Afganistani ja lõunasuuna – Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ning Saheli – ohtude üle. Otsused Afganistani ja NATO väljaõppemissiooni tuleviku kohta on välisminister Liimetsa sõnul keerulised. „Liitlaste kohalolek ja diplomaatilised sammud peavad aitama kaasa Afganistani rahuprotsessile. Toetame USA ja teiste liitlaste algatusi rahuläbirääkimiste pidamisel.“

„Afganistani julgeolekuolukord teeb meile muret, eriti sihipärased rünnakud tsiviilisikute – ametnike, meediatöötajate, inimõiguslaste, sh olulistel ametikohtadel olevate naiste – vastu. Seetõttu on meile oluline osaleda NATO missioonidel nii Afganistanis kui ka Iraagis ja mujal maailmas, kus kaitseme koos liitlastega Euro-Atlandi ala julgeolekut ja stabiilsust. NATO naabrite julgeolek toetab ka meie enda turvalisust,“ kinnitas välisminister Liimets.

Päeva teises pooles käsitlesid välisministrid NATO tulevikku. „Allianss on tugev ja peab jääma uute ohtudega kohanedes Euroopa kollektiivkaitse tugisambaks. Peasekretär Stoltenberg esitas hiljuti oma NATO tulevikku kujundavad soovitused, mis on kindlasti julged ja ärgitavad arutelu. Uutest sihtidest soovime edasi arendada ettepanekuid, mis puudutavad kollektiivset kerksust, süvendatud poliitilisi konsultatsioone, tõhusamat otsustusprotsessi, uusi tehnoloogiaid ja kliimamuutuste mõju julgeolekule,“ rääkis Liimets. „Peame tegelema ka keeruliste küsimustega, mis kaasnevad Hiina jõulise esiletõusu ja rahvusvaheliste normide riivega.“

„Pean väga oluliseks NATO ja Euroopa Liidu koostöö tugevnemist ning ka teiste partnerite kaasamist. Samuti peab jätkuma NATO avatud uste poliitika, mis on oluline stiimul demokraatlike protsesside jätkamiseks liikmeks pürgivates riikides,“ lisas Liimets.

Homme, 24. märtsil käsitlevad NATO välisministrid Venemaa ja piirkondliku julgeoleku küsimust. Istungil osalevad ka Rootsi ja Soome välisministrid ning Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell.

Pärast istungit kohtuvad välisminister Eva-Maria Liimets, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ja Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis USA välisminister Antony Blinkeniga.

4 kommentaari
  1. Eve 7 kuud ago
    Reply

    Ma tahaks teada mida NATO pn head teinud. Ta ei läinud isegi appi eurooplastele kui isislased neid ründasid. Venemaa aitas Süürias vabastada suure territooriomi isilastest. Ja nüüd käis USA pommitamas vaba Süüriat. NATO-ga Venemaa hirmutamine ajab naerma nii tobe on see. Isegi hädaohu korral ei läheks ükski riik Venemaa vastu sõtta. see meie välisministri tegevus on ajaraiskamine. Selle asemel võiks rahu nimel mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse ja leida võimalusi rahulikuks eluks ilma vihavaenu õhutamiseta.

  2. Soo 7 kuud ago
    Reply

    Varem oli Kesknädal huvitav ja õiglane ajaleht. Ma tellisin seda alati agu nüüd enam ammu mitte. Ma ei salli välisministri kirjutisi oma mõttetust ja ebaõiglasest tegevusest ja pealegi ei olene temast mitte midagi. See mõnede poliitikute vaenuõhutamine on vastik ja ära tüüdanud. Mõnedele vist meeldiks sõda muidu ei tegutseuaks sedasi. Sõprus ja rahu on tähtis mitte mingisugused väljamõeldised ohu suhtes.

  3. Nii 7 kuud ago
    Reply

    See sõjaõhutamine on liiale läinud. Mis on EL-ul asja nende riikidega mis ei kuulu liitu Nüüd topitakse oma nina juba Hiinasse . USA president tahaks sõda ja tegutseb selle nimel. Mitte ei taheta rahu isegi sel raskel pandeemia ajal. Ja meie kiuneme kaasa nagu väikesed sääsed.

  4. lollus on kui hernes, pista kasvukeskkonda ja pikeneb,kasvab,kuni saabki taevatrepp, mida mööda keegi poiss olla taevasse roninud 7 kuud ago
    Reply

    Kui vanasti üks riigipea nimetas teist mõrtsukaks, siis algas sõda.
    Mis sest Venest tuuseldatakse koguaeg, ikkagi valge inimene, palju meid maailmas alles on ?
    Võib-olla sellepärast, et tõeline oht ,mis tuleb mujalt, tekitab nii koledat hirmu, et nagu väike laps elab frustrats. välja nukkudel, teevad seda ka mõned riigid. Venet on õnnistatud väga tasakaaluka riigipeaga.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.