Viimase aja arutelude kuumimaks teemaks on tõusnud küsimus, kas valitsus peaks kuulutama välja eriolukorra või piisab üksnes kriisimeetmete rakendamisest.
Tegelikult polegi iva selles, kuidas inimesi koroonaohust säästvate abinõude kompleksi nimetada, vaid ikka selles, kas suudetakse kehtestatud piirangute täitmist tagada ning sotsiaalses eraldatuses vinduvat elu vähegi inimväärsemaks muuta. Siin jääb üksnes meelelahutuse ja kaubanduse lukkukeeramisest väheks. Koroonaaeg vajab erakordseid lahendusi, mis tasandaksid kahjusid, mida toob isolatsioonipaine ning hirm tuleviku ees. Koroonasombusesse päeva tillukesegi päikesekiire lisamise nimel tuleks tõsiselt pingutada, sest masendus muserdab meid üha enam.
Maksulangetus toniseeriks
Üheks võimaluseks igapäevaste murede leevendamisel ja töökaotuse hirmust kantud stressi maandamisel oleks käibemaksu alandamine vähemalt 2009. aasta eelsele tasemele. Toonases majanduskriisis nähti riigi tulubaasi suurendamisel ühe võimalusena senise 18% käibemaksu tõstmist 20%le. Sealjuures toonitati, et tegemist on ajutise maksutõusuga ning pärast majanduskriisi leevenemist vana määr taastatakse.
Möödunud on enam kui kümme aastat ning vahepeal oleme elanud läbi muljetavaldava majanduskasvu, ent maks on jäänud endiseks. Kas poleks nüüd, koroonakriisi haripunktis, kohane toonane lubadus täita, seda enam, et valitsusjuht on täna samast erakonnast, mis siis makstuaseme tagasikärpimist lubas.
Eesti on jõudnud koroonaepideemia tippu. Sama halvas seisus kui meie praegu, oldi mitmes Euroopa riigis läinud aastal ning näiteks Saksamaa langetas siis majanduse elavdamiseks käibemaksu tavamäära aasta lõpuni 16%le ja alandatud maksumäära 5%le. Euroopa üks tuumikriike ei teeks otsuseid, millel puuduks põhjendus ning mõju.
Käibemaksu langetamine soosib tarbijat
Pessimistid võivad ju küsida, et mida see 2% maksulangetus õigupoolest annaks. Ajal, mil inimeste toimetulekuraskused ja maksehäired kasvavad, võib sellest aga saada oluline leevendus. Inimestele jääks rohkem raha, millega koroonaolukorras nii hetkevajaduste rahuldamisel kui ka tuleviku kindlustamisel arvestada. Kindlustunne kasvaks eelkõige väiksema sissetulekuga ning eakamate inimeste hulgas.
Samas suunduks maksulangetusest vabanev raha põhiosas sisetarbimisse, mis toetaks keerukasse olukorda sattunud ettevõtlust ning vähendaks riigipoolsete otsetoetuste vajadust. Käibemaksust vabanevad vahendid aitaksid raskustes ettevõtetel täita oma kohustusi nii töövõtjate kui ka tarnijate ees ning avaramatest võimalustest johtuv tarbimise kasv võib riigi maksutulu isegi tõsta.
Igatahes oleks käibemaksu langetamisel oluline mõju nii inimeste toimetulekule kui majanduse elavnemisele, andes samas jõulise signaali riigi valmisolekust otsida lisaks meditsiinilistele meetmetele ning sotsiaalset elu puudutavatele kitsendustele koroonakriisi mõjude leevendamiseks ka muid võimalusi.
Õppigem sakslastelt
Kindlasti on käibemaksu alandamisel piisavalt vastaseid. Eelkõige tuleb see arusaamast nagu poleks tarbimismaksudele alternatiivi. Paraku on riigi toimetulekut võimalik lisaks tarbimisele ja tulumaksule kindlustada ka eelarve kulupoole nutikama planeerimise ning riigiaparaadi tõhusama töökorraldusega.
Käibemaksu alandamist justkui ei soosiks seegi, et oleme juba niigi üks madalama käibemaksuga Euroopa riike. Tervelt seitsmeteistkümnes riigis on käibemaks 21% või rohkem, meiega võrdne on käibemaks neljas Euroopa Liidu riigis. Samas, miks ei võiks me kuuluda käibemaksu osas samasse klubisse Luksemburgiga, kus see on vaid 17%, või siis Saksamaaga? Samas ei anna meie ning luksemburglaste ja sakslaste palku ja pensione ligilähedaseltki võrrelda. Kui aga vaadata Euroopast kaugemale, siis USAs kehtib käibemaks, mis jääb alla 10%.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kasutatakse Eestis tagasihoidlikult vähendatud käibemaksu määra. Tuues taas näiteks Saksamaa, siis seal on enamus toidukaupadest 7% maksumääraga, kultuuriürituste piletitel puudub aga käibemaks sootuks. Kogemus, mis vääriks rakendamist meilgi. Lisaks tuleks meil madalam käibemaks kehtestada ka lastekaupadele, sest nii näitaks riik hoolivust perede suhtes.
Käibemaksu alandamine vähemalt koroonakriisi ajaks on teema, mis vääriks tõsist debatti.