Rahanduskomisjon saatis lisaeelarve eelnõu teisele lugemisele

Foto/allikas: Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma tänasel istungil käesoleva aasta lisaeelarve eelnõule laekunud  muudatusettepanekuid mitte toetada. Hääletuse järel otsustati teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et möödunud kolmapäeval toimus muudatuste sisuline arutelu, et fraktsioonidel võimalus tutvuda esitatud 11 muudatusettepaneku sisuga ja kujundada oma seisukoht.

Savisaare sõnul olid kõik muudatusettepanekutega püstitatud teemad olulised, kuid need ei olnud otseselt seotud lisaeelarvega püstitatud eesmärkide saavutamisega. Katteallikana nähti peamiselt valitsuse reservfondi vähendamist. Tõstatatud küsimustega tuleb valitsusel tegeleda järgmise aasta eelarve ning riigieelarve strateegia arutelude käigus.

„Rahanduskomisjon lähtus eelnõu menetlemisel eesmärgist eraldada lisaeelarvega eelkõige vajalikud vahendid, et leevendada Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi vajadused piirangutest ja viirusest tulenevast kahjust,“ ütles Savisaar.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul oleks pidanud eelnõus kindlasti arvestama ka ettepanekuid kriisiolukorras majanduse elavdamiseks ja kiirtestide kasutusele võtmist viiruse leviku pidurdamiseks.

Lisaeelarve eelnõu meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.

Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. a. riigieelarves ei oldud arvestatud.

Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE) kohaselt on lisaeelarve maht 641 miljonit eurot.

2 kommentaari
  1. Uus oht 4 kuud ago
    Reply

    Inglismaal kardetakse, et kui suvel koroona piirangud kaotada, siis tuleb kolmas laine, ja seda isegi vaatamata suurele vaktsineerimisele.

    Asjatundjate hinnangul võib kolmanda laine tipp olla juuli lõpus ja augusti alguses. Kolmandat lainet ei suuda peatada isegi see, kui inimesed on vaktsineeritud, vahendab Daily Mail.

    Kui Inglismaad tabab koroona kolmas laine, siis on haiglad taas patsiente täis nagu see juhtus tänavu jaanuaris ning ravi kannatab. Kolmas laine on tõenäoline, kui suveks piirangud kaotada.

  2. Kole lugu 4 kuud ago
    Reply

    Briti juhtiv koroona-asjatundja, epidemioloogiaprofessor Neil Ferguson ütles, et riigis kasutatav AstraZeneca koroonavaktsiin ei tööta Lõuna-Aafrika mutatsiooni peal, mistõttu on vaja piiranguid karmistada.

    Professor Ferguson soovitab piirata inimeste pääsu Mandi-Euroopast Suurbritanniasse. Mõnes Euroopa riigis moodustavad Lõuna-Aafrika mutatsiooniga nakatumised juba 20 protsenti, vahendab Daily Mail.

    Professor Ferguson hoiatas, et AstraZeneca vaktsiin on eriti ohustatud just Lõuna-Aafrika tüve poolt. Seetõttu tuleks iga hinna eest ära hoida selle tüve jõudmist Suurbritanniasse.

    Professor Fergusoni väitel võib AstraZeneca vaktsiin olla Lõuna-Aafrika tüve vastu koguni 30 protsendi võrra vähem efektiivne. Samas arvavad asjatundjad, et vaktsiin aitab siiski ära hoida Lõuna-Aafrika tüve ehk B.1.351. rasked haigusjuhud.

    Suurbritannias on 15,8 miljonit inimest vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga ja 10,8 miljonit on asaanud Pfizeri vaktsiini.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.