Kultuuriminister on mures inimeste vähese liikumisaktiivsuse pärast

Anneli Ott, foto: Kultuuriministeerium

Riigikogu ees neljapäeval Eesti spordipoliitika põhialuste elluviimisest tutvustanud kultuuriminister Anneli Ott avaldas muret inimeste vähese liikumisaktiivsuse pärast. 

Kultuuriminister märkis, et 2020. aasta oli kahtlemata väga erandlik. „Spordiaasta ei jõudnud õigeid tuure sisse võttagi, kui ülemaailmse pandeemia tõttu peatus spordielu pea täielikult,“ rääkis ta.

Positiivsena tõi minister aga esile Rally Estoniat, mis toimus esmakordselt Lõuna-Eestis MM-etapina. „Näitasime kogu maailmale, et Eesti on ralliriik ja eestlane rallirahvas. Kõrgetasemeline korraldus viis Rally Estonia autoralli maailmameistrivõistluste kalendrisse ka sel ja järgmisel aastal,“ ütles ta. „Keeruline olukord maailmas oli võtmeteguriks, mis lõi Eestile võimaluse ning suutsime selle suurepäraselt ära kasutada.“

Ühe suurima murekohana tõi minister esile eestlaste vähest liikumisaktiivsust. „Ütlus „Terves kehas terve vaim“ on tänapäeval tähenduslikum kui kunagi varem. Kuidas suurendada inimeste kehalist aktiivsust, on küsimus, mis pole aktuaalne ainuüksi Eestis, vaid ka kogu ülejäänud maailmas,“ märkis Ott.

Ta viitas, et Tervise Arengu Instituudi uuringu kohaselt tegeleb 40 protsenti Eesti täiskasvanutest liikumisharrastusega kaks korda nädalas vähemalt 30 minutit. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt antud liikumissoovituse kohaselt peaksid täiskasvanud olema mõõdukalt kehaliselt aktiivselt minimaalselt aga 150-300 minutit nädalas. „Liikumine on võimalus teha oma kehale teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa,“ rõhutas ta.

Oti sõnul on Eesti 2035 strateegia eesmärk, et vähemalt 55 protsenti inimestest liiguks igapäevaselt tööle ühissõiduki, jalgrattaga või jala. „Harjumusi on raske muuta, sest kui on valida, kas sõita hommikul tööle ratta või autoga, siis eelistame kindlalt viimast,“ märkis ta.

Kultuuriministri sõnul tuleb liikumisaktiivsuse suurendamiseks teha koostööd valdkondade üleselt, kuid oluline on ka omavalitsuste roll, kes tänu läbimõeldud avalikule ruumile saavad kõige enam soodustada aktiivset eluviisi, pidades mugavuse kõrval oluliseks liikumist soodustavaid lahendusi nii lastele kui ka täiskasvanuile. 

Rääkides viimasel ajal avalikkuse ette jõudnud ahistamisjuhtumitest, rõhutas minister, et sellistel intsidentidel pole spordis kohta. „Igasugune tahtevastane tegevus, sealhulgas seksuaalne vägivald alaealiste suhtes on täiesti lubamatu,“ ütles Ott.

Ta toonitas, et iga inimene, eriti aga laps ja noor peab spordist saama ainult positiivse mälestuse ja kasuliku kogemuse eluks. „Viimaste uudiste valguses peame astuma veelgi jõulisemaid samme, et see nii ka tõesti oleks.“

Ta kutsus kõiki üles märkama enda ümber toimuvat ja kahtlustest teavitama selleks loodud asutusi.

Ühe spordivaldkonna regulatsioonidega seotud olulise arenguna tõi minister esile dopinguainete vahendamise ja dopingu kasutamisele kallutamise eest kriminaalkorras karistamist. „Iga dopingujuhtum murendab usku puhtasse sporti ning paneb pinge alla kõik sportlased, kes on saavutanud või soovivad tulevikus saavutada häid tulemusi ausal teel,“ märkis Ott.

Samuti märkis ta ära möödunud aastal jõustunud eriregulatsiooni sportlasestipendiumi ja -toetuse maksmiseks, mis aitab vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamisi ning luua sportlaste tasustamisel stabiilsema olukorra.

Kultuuriministri sõnul eraldati ministeeriumi 2020. aasta eelarvest spordivaldkonnale kokku 48,2 miljonit eurot. Ta rõhutas, et lisaks riigi panusele on ülimalt oluline ka kohalike omavalitsuste toetus valdkonnale. Samuti märkis Ott, et 2020. aastal toetas riik treeneritele töötasude maksmist 7,25 miljoni euroga. Ministri sõnul toimus treenerikutsete arvus järsk tõus – protsessi on mõjutanud treeneritele antav toetus nii üleriigiliselt kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil, spordialaliitude hoolikam tegevus ja koolitustoetused treenerikutse omandajatele.

Minister puudutas ka paraspordi toetamist. „Puudega inimesed tähtsustavad üha enam liikuvat ja sportliku eluviisi ning kahtlemata peab riik tagama neile selleks head tingimused,“ rääkis Ott.

Ta märkis, et riik toetas puuetega inimeste katusorganisatsioonide tegevust 2020. aastal miljoni euroga. Samuti toonitas ta, et ka koroonaviirusega seotud piirangute sätestamisel on arvestatud sellega, et treeningtegevuse piiranguid ei kohaldata puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele. 

BNS

1 Kommentaar
  1. Nojah 5 kuud ago
    Reply

    Eks sport on tähtis küll inimese tervisele eriti värskes õhus. Ott on studeerinud liikumise ja sporditeaduste erialal ja eks see teema on talle kõige lähedasem. Aga ma eelistaksin kultuuriministriks poliitikut kes oleks kultuuriga rohkem seotud. Siin peaks olema inimene kes on kirjandusteadlane, teatritegelane, oskama hinnata maalikunsti jne. Väga mitmekülgne inimene.Aga ma ei teagi kas sport kuulub kultuuri alla, aga küllap mingil meel kuulub. Mis dopingusse puutub siis üka meie suusataja astus Refomierakonada ja oli dopingust vaba. Aga treener jäi süüdlaseks ehkki ta ei tarvitanud dopingut.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.