Siseministeerium tunnustas juba kümnendat aastat järjest siseturvalisuse vabatahtlike rühmi eelmisel aastal tehtu eest ning tänas inimesi, ettevõtteid, asutusi ja ühinguid, kes meie riigi turvalisusse panustavad. Tseremoonia toimus sel aastal veebiülekandena.
Oma avakõnes rääkis siseminister Kristian Jaani, et tema jaoks on siseturvalisuse vabatahtlikud väga olulised ja kuigi Eestis on tuhandeid vabatahtlikke, ei ole neid kunagi liiga palju. „Vabatahtlike olemasolu näitab kui tugev on riik, kus me elame,“ rääkis siseminister. „Mida enam tegutsevad vabatahtlikena erineva tausta ja kogemusega inimesed, seda paremaid lahendusi leitakse ja seda paremini suudame ka siseturvalisuse valdkonnas õnnetusi ennetada ning kiiresti abi anda. Suur tänu teile, head abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, merepäästjad ja naabrivalve, teie panuse ja südamega tehtud töö eest,“ lisas Jaani.
Tänusõnad vabatahtlikele ja nende toetajatele ütles ka Siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd, kes tõi oma kõnes välja ka prioriteedid ja väljakutsed, millega valdkonnal lähiaastatel silmitsi seista tuleb. „Meie eesmärk Siseministeeriumis on luua mitmekesisemaid võimalusi vabatahtlikuna tegutsemiseks. Tahame pakkuda kriisiolukordi lahendavatele vabatahtlikele paremat varustust, väljaõpet ja hädavajalikke sotsiaalseid tagatisi. Meie siseturvalisuse võrgustik peab olema tugev, et ükski hädasolija ei jääks abita, et oht ei jääks märkamata ning et kriisides oleksime valmis tegutsema kiirelt ja oskuslikult. Seda kõike ikka selleks, et päästa ja säästa elusid,“ rääkis asekantsler Murd.
Aasta vabatahtliku päästekomando aunimetuse sai Lokuta Vabatahtlik Tuletõrje Selts, kes tegutseb Raplamaal Kehtna vallas. Nad olid 2020. aastal valmis päästesündmustele reageerima kõikidel päevadel terve aasta jooksul, kuid õnneks tuli välja sõita kokku vaid 25 korral. Lokuta vabatahtlikud on oma kodumaakonna kõige aktiivsemad ennetustöö tegijad ning nende 2020. aasta saavutuseks saab kindlasti pidada oma komandohoone olme- ja õpperuumide renoveerimist ja ehitamist. Järelkasvu kindlustamiseks ja noortele vabaaja võimaluste pakkumiseks korraldavad nad ka noorpäästjate ringi. Video: https://vimeo.com/534770446/684090507d
Aasta abipolitseinike rühm on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga rühm, kelle teeninduspiirkond on Valga linn ja Valga maakond. Tunnustust väärib selle rühma panus koroona-patrullidesse nii riigipiiril kui avaliku korra tagamisel. Eelmise kevade eriolukorras aitasid nad piiripatrullis olles avastada ja kinni pidada ka salakaubavedajad. Aasta jooksul on nad jõudsalt kasvanud ja iseseisvamaks muutunud, mis on aidanud oluliselt tõsta patrullide arvu väljakutsete teenindamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel. Rühmajuhi tõhusa värbamistöö tulemusena on organisatsiooniga liitunud 19 uut abipolitseinikku, kes valdavalt on alla 30-aastased noored. Video: https://vimeo.com/536254072/ec474fc585
Aasta parimaks naabrivalvepiirkonnaks tunnistati Uuesalu naabrivalve Harjumaal Rae vallas, mis on suurim naabrivalve aktiivselt tegutsev sektor Eestis. Uuesalu naabrivalvevanema eestvedamisel viidi eelmisel aastal ellu kogu valla turvalisusse oluliselt panustav kaameravalve projekt, mille käigus paigaldati turvakaamerad küla avalikele teedele ning projekti õnnestumiseks tehti suurepärast koostööd nii politsei, valla, Andmekaitseinspektsiooni kui ka külaseltsiga. Nii naabrivalve vedamine kui kaameraprojekti elluviimine on täielikult vabatahtliku töö tulemus. Video: https://vimeo.com/534770353/3f0dde8766
Aasta vabatahtliku merepäästeühingu aunimetuse sai Hanila Tuletõrje Selts, kelle merepäästjad tegutsevad Virtsu sadama piirkonnas. Õnneks ei juhtu aasta vabatahtliku merepäästerühma teeninduspiirkonnas palju mereõnnetusi, kuid kui juhtub, siis just nemad on esmareageerijad. 2020. aastal kaasati nad seitsmele merepäästesündmusele ja kokku päästeti kümme inimest. Ka käesoleva aasta alguses on ühingu merepäästeüksus aidanud lahendada ühte jäältpääste sündmust ning ennetanud mitmeid võimalikke õnnetusi seoses inimeste liikumisega üle hapra merejää. Seltsi liikmed ei tegele ainult merepäästega, vaid ka tuleõnnetuste ennetamise ja tuletõrjumisega. Video: https://vimeo.com/533437726/a8751741cb
Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse said ettevõtted OÜ Warmeston ja AS Respo Haagised.
Vabatahtlike päästjate ja merepäästjate toetaja aunimetuse sai Jõelähtme Vallavalitsus. Siseministeeriumi tänukirjaga tunnustati ka Naiskodukaitset, kes on andnud vabatahtlikkust toetaval moel oma panuse ühiskonna turvalisuse suurendamisel.
Kandidaate siseturvalisuse vabatahtlike rühmade tunnustamiseks said esitada kõik Eesti inimesed ja organisatsioonid viies kategoorias: aasta vabatahtlik päästekomando või reservpäästerühm, aasta vabatahtlik merepäästeühing, aasta abipolitseinike rühm, aasta naabrivalve piirkond ja aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetaja. Eestis on pea 500 vabatahtlikku merepäästjat, ligi 1000 abipolitseinikku ja veidi üle 2000 vabatahtliku päästja. Naabrivalvega on liitunud üle 10 000 majapidamise enam kui 500 erinevast paigast Eestis.
Aasta tagasi pälvis vabatahtliku päästekomando aunimetuse MTÜ Pärnu-Jaagupi Tuletõrjeselts, parimaks vabatahtlikuks merepäästeühinguks nimetati mullu MTÜ Jaagupi Vabatahtlik Merepääste ning aasta abipolitseinike rühma aunimetuse sai toona Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna abipolitseinike rühm.
Lisad:
1) Fotogalerii Lokuta Vabatahtlik Tuletõrje Selts (fotograaf Aare Hindremäe): https://www.flickr.com/photos/siseministeerium/albums/72157718933789513
2) Fotogalerii Valga abipolitseinike rühm (fotograaf Anastasya Kikkas): https://www.flickr.com/photos/siseministeerium/albums/72157718924567744
3) Fotogalerii Uuesalu naabrivalve (fotod Videal Productions): https://www.flickr.com/photos/siseministeerium/albums/72157718989110270
4) Fotogalerii Hanila Tuletõrje Selts (fotograaf Siim Solman): https://www.flickr.com/photos/siseministeerium/albums/72157718933401408
5) Ülekande link järelvaatamiseks: https://vimeo.com/534067086
Vaatamata sellele, et Eestis on kehtinud juba kuu aega karmid piirangud, püsib koroonaga nakatumiste arv jätkuvalt kõrge, selgub Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC värskest ülevaatest. Soome tase aga püsib jätkuvalt madal, Eestist pea 10 korda madalam.
Euroopas on ECDC värske, viimase kahe nädala ülevaate järgi tõusnud koroona nakatumiste poolest liidriks Ungari, kus tuvastati 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta 861 uut nakatumist. Järgnevad Poola (840), Küpros (774), Rootsi (771), Eesti (770), Prantsusmaa (762), Sloveenia (659) ja Horvaatia (656).
Kõige väiksema nakatumiste arvuga on tabeli lõpus järgmised riigid: Island (23 nakatumist 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta), Portugal (68), Soome (106), Iirimaa (129), Malta (140), Taani (165) ja Norra (195).
Eesti oli veel eelmisel aastal Euroopas väikse nakatumiste arvuga tabeli lõpus, nüüd on Eesti kerkinud tabeli tippu, kus on aasta otsa olnud Rootsi. Erinevalt Rootsist on aga Eestis väga kõrge koroonasurmade arv, ligi 10 korda kõrgem kui Rootsis. Eesti koroonasurmade arv üha tõuseb ja Eesti on kerkinud koroonasurmade pooolest 6. kohale Euroopas 119 surmaga 14 päeva jooksul miljoni elaniku kohta. Võrdluseks, Soome vastav number on 10.
Parema ilmavaatega Saksamaa kodanikke esindav Alternatiiv Saksamaale pidas möödunud nädalavahetusel Dresdenis kahepäevase parteikongressi. Kongressil lepiti kokku septembris toimuvate Bundestagi valimiste valimisprogramm, milles on olulisel kohal Saksamaa Euroopa Liidust välja viimine.