Tuumajaama tuleku otsustab riik

Tuumajaam

Tõnis Mölder, keskkonnaminister

Tänane energiapoliitika käib käsikäes kliimapoliitikaga ning suundub järjest rohkem süsinikuvabade energiaallikate kasutuselevõtmisele. Järgmisel kümnendil liigume fossiilkütuste ajastust välja ning selleks ajaks peavad meil olema leitud põlevkivienergiale alternatiivid. Pikaajalised prognoosid näitavad, et meie vajadus elektri järele mitte ei kahane, vaid kasvab. Seepärast tulebki praegu kõikidele kliimasõbralikele energiatootmise variantidele otsa vaadata.

Kindlasti tuleb panustada päikese- ja tuuleenergiale, kuid need sõltuvad ilmastikuoludest ega suuda tagada täielikku varustuskindlust. Praegu kasutame ka biomassi, kuid selle tuleviku üle käib terav diskussioon – kas ja kui palju puitu ja puidujäätmeid on mõistlik kasutada energiatootmiseks. Tuumaenergia suudaks tagada ilmastikuoludest sõltumatult ööpäevaringse elektrivarustuse ning selle kasutuselevõtmisest on Eestis räägitud juba aastaid. Seda eelkõige tuumajaama rajada sooviva ettevõtte eestvedamisel, kes esitles hiljuti oma plaani esitada veel sel aastal taotlus eriplaneeringu algatamiseks. Riigi eriplaneeringu algatamiseks peavad olema aga langetatud strateegilised otsused tuumaenergeetika väljavaadete kohta Eestis, mida veel tehtud ei ole.

Riik alles hakkab tuumaenergia kasutuselevõtu osas oma seisukohta kujundama. Mais tuleb esmakordselt kokku tuumaenergia töörühm, kes asub analüüsima tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalust Eestis.

Tuumaenergia töörühma moodustavad valdkondlikku puutumust omavate ministeeriumite ning asutuste kõrgetasemelised esindajad, kelle üheks ülesandeks saab huvirühmade ja ekspertide kaasamine. Sisuliste küsimuste arutamiseks moodustab töörühm valdkondlikud ekspertgrupid, kuhu kaasatakse vastavat pädevust või puutumust omavate asutuste, ülikoolide, huvirühmade ja erialaliitude esindajad. Tuumaenergiaga alustaksime nullist.

Teema vajab ühiskonnas läbirääkimist. Ühelt poolt on vaja teaduspõhist lähenemist, teiselt poolt aga inimeste ja ühiskonna üldist valmisolekut. Kõik tekkivad küsimused peavad saama vastatud, riskid hinnatud ning maandatud.

Kui taastuvenergia kasutamine on meil juba sisse töötatud, siis tuumavaldkonnaga peaksime alustama sisuliselt nullist. Eestil puuduvad praegu tuumajaamade rajamiseks nii vajalik õiguslik raamistik, pädevad asutused kui ka valdkondlikud eksperdid.

Töörühmal tuleb hinnata riigi energiavajadust ja energiajulgeoleku tagamist järgmise paarikümne aasta vaates – kas Eestis oleks vajadust tuumaenergia järele ning kuivõrd sobituks see olemasolevasse elektrivõrku. Töörühma ülesannete hulgast võiks veel välja tuua lähiriikide energiamajanduse arengusuundade ja koostöövõimaluste kaardistamise kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Hinnata tuleb ka seda, kas tuumajaama arendamine peaks toimuma riigi või erasektori poolt ja millised võiks olla era- ja avaliku sektori koostöövõimalused.

Ka tuleb analüüsida tuumajaama jäätmete käitlemise võimalusi ning jaama hilisema sulgemise lahendusi. Lahendada tuleks keeruline küsimus, mida teha kasutatud tuumakütusega, mille osas pole maailmas veel häid pikaajalisi lahendusi. Samas on selles valdkonnas kõige kaugemale jõudnud meie naabrid soomlased, kes kavatsevad 2025. a kasutusele võtta ligi poole kilomeetri sügavusele rajatud Onkalo lõppladustuspaiga. Järjest enam arenevad ka kasutatud tuumakütuse taaskasutamise tehnoloogiad ning praegu suudetakse seda juba 20% ulatuses ümber töödelda ja taaskasutada.

Kui me räägime, millist tuumatehnoloogiat Eestis võiks kasutusele võtta, siis me peame silmas väikesi moodulreaktoreid, mida võiks suuruse poolest võrrelda Auvere elektrijaamaga. Töörühm arutab ka seda, millise põlvkonna reaktori kasutuselevõtmist võiks kaaluda. Milline tehnoloogia valida, seda saab otsustada aga alles siis, kui need uudsed lahendused – põhinegu nad siis kolmanda või neljanda põlvkonna reaktoritel –, on ka reaalselt olemas ja ennast tõestanud.

Lisaks peab töörühm välja selgitama, milliste rahvusvaheliste lepetega peaksime liituma ja millised kohustused meile tekiksid, kui Eestist saaks tuumaelektrijaama asukohariik. Töögrupp kaardistab ka täiendavad hindamist vajavad valdkonnad, muuhulgas oskusteabe- ja tööjõuvajaduse ning arenguteks vajaliku aja, et riik saaks teha kaalutletud otsuse tuumaprogrammiga alustamise osas.

7 kommentaari
  1. Nii 6 kuud ago
    Reply

    Ega rahvas neik ei otsusta midagi. inimestelt ei küsitagi seda. Kõige lihtsam on saada elektrienergiat idanaabrilt . aga me pole vabad ja peame alluma Brüsseli poliitikute tahtele.

    • Eesti tarbeks on vaja seitse terabaiti.
      Selle katab kolme tuulepargiga.
      200 meetri kõrgusel on tuult alati.
      Kaasaegsed tuulikud on isegi 300 meetri kõrgused.
      Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo jagu.

      Kolmas variant on plussenergia majad milledes puuduvad elektri arved ja elektrikatkestused.

      Kuna tuul puhub tasuta ja päike paistab tasuta ning puuduvad hoolduskulud siis peale tasuvusaega tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.
      Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta !!!
      Taastuvenergia tasu on vargus.

      Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia ja Eleringi elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia ja Elering on riigiasutused mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

      Kuna tuumakütust tuleb osta siis tuumaelektrijaam ei anna elektrit iialgi tasuta ja see aina tekitab inflatsiooni ja hoiab Eestit vaesuses, koormab ettevõtjaid.

      Inflatsiooni likvideerimiseks riik peab kodanikele andma elektri ja kütuse tasuta.
      Kütust saab tasuta piiramatus koguses paukgaasi aparaadi abil.

      Lisaks rahatrükkimisele inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil.
      Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.

  2. Otsustama 6 kuud ago
    Reply

    peab vajadus, mitte mingi ahne ajuvaba klikk. Kuni meil vajadust pole, pole ka tuumakat vaja.

  3. või teie otsustate! tuumajaama üle!!! 6 kuud ago
    Reply

    Raisake aga lolluste peale elektrit ! Kõrghooned ja uued koledad majad 4 sorti peavad ju illumineeritud ja igteapidi valgustaud olema, lollakad reklaamid ja poliitikute joba ja pildid, meeletu tulemeri linnas -nii nõttetu,
    kas ka ilus ? natuke võub seda ju olla,aga seda kõike on MÕTTETULT LIIGA PALJU! SEE ON LOLL RAISKAMINE. Tohutud hooned, mida ju vaja ei ole ! Vaid selleks et keegi saas investeerida ja keegi tööd ja raha,kui on tuhandeid asju ,mida see töötaja võiks teha, kui keegi oleks suuteline välja nõtlema UUT JA VAJALIKKU. TERVISLIKKU,INIMLIKKU HEAS MÕTTES. Kes hakkab elama neis uutes tohututes kolemajades?pangaorjad.
    KAS FOSSILKÜTUSED KAVATSETE LASTELASTELE PÜRANDADA?
    Laske aga jah seegi tükike maakest õhku mis ugri-mugri siinsetele kodalastele on veel jäetud ja “valitseda “antud. Teil on muidugi kotedzid Sveitsis ootamas.

  4. to tuulikud 6 kuud ago
    Reply

    KES NEID PLUSSENERGIA MAJU ,HUVITAV, OSTA JAKSAB?
    LUS NEED TEISED SIIS ELAMA PEAVAD, KES EI JAKSA. KUUSED KA MAHA RAIUTUD SELLEKS AAKS.

  5. Almar Glustsenko 6 kuud ago
    Reply

    Riik see oleme meie.

    Kes meist tahab läbi elu särada, nagu Tshernobõli või Fukushima mitmepealine lohe, kelle/mille Mart Raukas, tuumaõnnetuse ohu korral, kohe maa alla betoonsarkofaagi kukutaks?

    • Almar Glustsenko 6 kuud ago

      PARANDUS

      …Anto Raukas…

      Mart Raukas oma filosoofilistes arutlustes jõuaks ehk selle mõistliku lahenduseni, nagu ENE-s kirjas, et saadaoleva päikeseenergia arvuline väärtus Maal on:VÄGA PALJU,

      muidugi, kui vahepeal ei eurokohustata teduslikult analüüsima väiteid, lähtudes lukus maailma logoga Discoveri uuest sarjast NASA´´s Unexplained Files, mida näidati 15 ja 16.04.2021, kl 00.05 ja mis niikuinii meile igatsugi´´u Maailma hukku, Maakeraga päikesesüsteemist vältumatut pagemis, Maa sees elamist ja muid jaburusi kuulutab ja sisendab.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.