Oudekki Loone: topeltmaksustamise vältimine võimaldab ametiühingutel töötajaid paremini toetada

Oudekki Loone

Riigikogus läbis esimese lugemise tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab mittetulundusühingutel, sealhulgas ametiühingutel, maksta oma liikmetele toetust tulumaksuvabalt, vältimaks toetuste topeltmaksustamist tulumaksuga.

“See on väga oluline samm tunnustamaks solidaarsust ja isiklikku initsiatiivi, tehes samal ajal meie maksukorraldust selgemaks. Kui inimesed omast vabast tahtest aitavad raskustesse sattunud kaaslasi, näiteks töökaotuse või tervisehädade puhul, siis ei ole sellelt vaja eraldi maksu võtta,” lausub Riigikogu Ametiühingute toetusrühma juht Oudekki Loone. “Eelnõu võimaldab suuremat paindlikkust ettevõtjapoolse töötervishoiuga seotud kulude maksuvabastuses, võttes arvesse meie ettevõtluskeskkonna mitmekesisust ja vajaduste piisavalt laia diapasooni.”

Niiviisi on võimalik Eesti elanikke, kes on ühiste eesmärkide saavutamiseks kogunenud ühingutesse, teineteist rasketel aegadel efektiivsemalt toetada, vähendades nii ka riigisektori koormust, märgib Keskerakonda kuuluv Oudekki Loone. “Kõik need muudatused on eriti olulised kriisitingimustes, kus tõuseb töötajate vajadus tervisekontrollide ja vaktsiinide järele, rääkimata lisaabist pikaajalise haiguse või töötuse puhul,” lisab Oudekki Loone.

Muudatuste jõustudes on ametiühingutel ja tööandjatel võimalus suuremale paindlikkusele, et vastata just selle konkreetse töötaja vajadusele. Oudekki Loone rõhutab, et seesugused meetmed suurendavad üldist usaldust tööturul. “Ametiühingute ja ettevõtjate otsene roll töötajate olude parandamises vabastab riigi nendega seotud kuludest, nii rahaliselt kui ajaliselt. Seega on äärmiselt oluline, et riik hõlbustaks nende tegevusi. Tulemuseks on rahulikum ja tervem ühiskond ning usalduslikud töösuhted,” toonitab Oudekki Loone.

5 kommentaari
  1. Lahend 4 nädalat ago
    Reply

    on hoopis muus. Vaja on rahandus ja maksed üle viia kaardimaksetele ning kehtestada ühtne tarbimismaks. Makstav palk on maksuvaba aga seejärel on iga rahaülekanne maksustatav. Nii on igaühe enda otsustada, palju ta ostab või raha nigeerlastele üle kannab, maks jääb meile.
    Aga Õuduka ettepanek on mäda, sest mingeid altkäemakse ei tohi olla juba põhimõtteliselt.

    • Varjatud maksud 4 nädalat ago

      Jurist: monopolidelt varjatud maksud
      Kuigi Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumise vahendina, ei poolda Sorainen advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Karin Madisson keeldude ja reeglite lisamist riigiettevõtetele, kes käituvad heauskselt. 

      „Ma põhimõtteliselt ei poolda üldistavate keeldude ja reeglite lisamist olukorras, kus ühingud ja nende omanikud tajuvad oma rolli ja käituvad heauskselt. Kahjuks peab aga tõdema, et Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumiseks,” kommenteeris Madisson küsimust, kas riigiettevõtetel tuleks keelata dividendide väljamaksmine seni, kui need ei ole börsil.

      Madisson kirjeldas, et elektrit tarbime me kõik ja kui seal pisikene hinnatõus tekitada, millest tekib päris korralik kasum ja see läbi dividendide riigini jõuab, ongi tegemist varjatud maksude kogumisega. „Samas tuleb aga selget vahet teha äriühingutel, mille on suur mõju kõigile Eesti inimestele ja majanduskeskkonnale nagu Eesti Energia ja äriühingutel, millel nii suurt mõju ei ole, nagu Tallinna Sadam,” toonitas advokaat.

      Näiteks Eesti Energia puhul oleks Madissoni sõnul pigem õigem, et riik ei kinnitaks hindasid, kus nn omahinnale lisandub võimalus teenida väga suurt kasummarginaali, sest planeeritav 2011. aasta dividend on 65,187 miljonit eurot. Sellisel juhul ei tekiks ka sellises hulgas dividendi, vaid kasumimarginaal peaks katma reservide loomise, lisas ta.

      Madisson märkis, et kunagi on ka Jüri Mõis maininud, et talle meeldiks niimoodi oma firmat juhtida, et kohe, kui on kulude tõus ja kasumimarginaal väheneb, tõstab ta hinda ja klient on kohustatud selle kinni maksma, aga kasumimarginaal ei tohi mingil juhul langeda.

      „See on aga praegune poliitika, et kasumimarginaal tuleb hinnale juurde arvutada ja selles ei tasu süüdistada Eesti Energiat, vaid on küsimus energiapoliitika kujundamise kohta üldiselt. Seda eriti olukorras, kus suur enamus ettevõtjaid sisuliselt ilma kasumimarginaalita töötavad, kuna kulud pidevalt tõusevad, aga tarbijate rahakott on järjest õhem,” ütles ta. “Samas tuleb aga selgelt eristada tegevust, mis Eesti Energial on välisturgudel ja mis Eesti turul. Kasumi teenimise keelamine välisturul oleks ju igati ebamõistlik.”

      „Tallinna Sadam aga ei mõjuta nii oluliselt kogu Eesti elanikkonda ja nemad konkureerivad tunduvalt suuremal turul. Kui hinnad on liiga kõrged, veetakse kaupa näiteks Ventspilsi sadama kaudu. Seega peab Tallinna Sadam hoidma oma hinnad konkurentsivõimelised ja seda oskab küll otsustada kõige paremini juhtkond ise. Kui siis kasumit teenitakse, ei oleks mul midagi selle vastu, kui see ka riigikassasse jõuab,” tõi Madisson näiteks.

      Üldjuhul ei poolda Madisson riigi tegelemist ettevõtlusega ja läbi selle oma poliitika ajamist, küll aga rahva kaasamist ja võimaluse andmist investeeringuteks börsil. „Teatavasti on Eestis väikeaktsionäride huvid niivõrd halvasti kaitstud, et tavaühingutesse investeerimist ei julge seetõttu kellelegi soovitada,” nentis ta.

      Küsimus riigifirmade dividendide kohta on ajendatud Äripäeva eilsest juhtkirjast, mis ütles, et riigifirmadel tuleks keelata dividendide maksmine seni, kuni nad ei ole börsile läinud. Kuna reeglina on riigifirmad monopoolses seisus, tähendab nende dividendide laekumine riigieelarvesse sisuliselt kaudset maksustamist ehk lisakoormust maksumaksjale, kellel pole monopoolsete teenuste kasutamisest võimalik loobuda ega ka monopolide äriplaanides kaasa rääkida.

      Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2012/04/25/madisson-monopolidest-kogutakse-varjatud-makse

    • Varjatud maksud 4 nädalat ago

      Riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia ja Eleringi elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia ja Elering on riigiasutused mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

      Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.
      Taastuvenergia tasu on vargus.
      Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused sest seal on tuult alati.
      Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo jagu.

    • Lisaks rahatrükkimisele inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil.
      Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.

      Inflatsiooniga hoitakse Eestit vaesuses ja elatustaset madalana.

      Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
      Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

      Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa.”

      Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:

      puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

      Andro Roos : ” Niikaua kuni eksisteerib riigiväline intressiga keskpank ja tema raha, seni ei saa olla ka vaba turumajandust ega tõhusust.”

  2. Nii 4 nädalat ago
    Reply

    O.Loome on tark ja hooliv poliitik kelle sõnades ma ei kahtle-tõeline keskerakondlane. Ansipi valitsemise ajal poleks sellina asi läbi läinud millest siin juttu on.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.