Töötervishoiukontroll peaks muutuma terviklikuks töötervishoiuteenuseks

Foto allikas : Pexels

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega on plaanis tõsta töötervishoiuteenuse kvaliteeti ning suurendada töötervishoiuarstide ja perearstide koostööd tööga seotud haigestumise diagnoosimisel ja ravil.

Ettepaneku kohaselt laiendatakse senist töötervishoiukontrolli terviklikuks töötervishoiuteenuseks, mis lähtub senisest enam töökeskkonna riskianalüüsist ja töötajate vajadustest.  Sellega muutuvad tulevikus ka töötervishoiuarstide ettekirjutused ja soovitused personaalsemaks ning paraneb tööandjate ja töötervishoiuarstide koostöö tervist hoidva töökeskkonna loomisel.

„Tööandjad peaksid tervisekontrolli korraldamisel võtma rohkem arvesse töökeskkonna riskianalüüse, mitte pakkuma nn terviseuuringute standardpakette, mis ei lähtu tegelikest töökeskkonnas olevatest riskidest ega töötajate vajadustest. Tulemuseks võivad olla liiga üldised soovitused, millest ei ole abi töökeskkonna ohutumaks kujundamisel. On teada, et Töötervishoiuteenuse uuringu (PDF) andmetel on vaid 27% tööandjatest lähtunud tervisekontrolli korraldamisel töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning samas on 64% tööandjate hinnangul töötervishoiuarstide soovitused liialt üldised ja ühetaolised,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Ettepanek on anda ka töötervishoiuõdedele suurem roll, et soodustada töötervishoiuteenuse osutaja meeskonna siseselt erinevate spetsialistide koostööd ning jagada arstide koormust. Õde saab teha tervisekontrolli raames uuringuid ja analüüse, samuti on õel õigus täita muid teenuse juurde kuuluvaid ülesandeid, näiteks töökeskkonna külastus, riskianalüüsi ülevaatamine, töötajate ja tööandjate nõustamine jms.

Töötervishoiuarsti teenuse kättesaadavuse parandamiseks üle Eesti tuleks ettepaneku kohaselt luua töötervishoiuarstidele võimalus osutada teenust teiste tervishoiuteenuse osutajate ruumides, kui viimasel endal tegutsemiskohta ei ole, näiteks suurematest keskustest kaugemal asuvates piirkondades.

Plaanis on parandada tööga seotud haigestumise diagnoosimise võimalusi. Selleks oleks vaja tagada töötervishoiuarstidele Haigekassa rahastus uuringute ja analüüside läbiviimiseks, mis on vajalikud tööst põhjustatud haiguste diagnoosimiseks. Töötervishoiuarstil peab olema võimalus väljastada uuringute/analüüside jaoks saatekirju, mille korral rahastuse võtab üle Haigekassa. Täiendavate uuringute läbiviimine peab olema tulevikus võimalik ka juhul, kui tööandja tellitud pakett seda ei sisalda.

Lisaks tuleks luua perearstile/eriarstidele võimalus konsulteerida tööga seotud terviseprobleemi kahtluse korral töötervishoiuarstiga e-konsultatsiooni teel või vajadusel suunata inimene viimase juurde. „Töötervishoiuarsti roll on selgitada välja, kas patsiendi terviseprobleem on tööst põhjustatud, vajadusel diagnoosida tööst põhjustatud haigestumine ning nõustada töökeskkonna ja töötingimuste osas. Lisaks peab ka töötervishoiuarstil olema võimalik e-konsultatsiooni abil konsulteerida inimese perearstiga või mõne eriarstiga ehk tagatud peaks olema vastastikune konsulteerimise võimalus,“ lisas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Töötervishoiuteenuse uuringu andmetel on töökeskkonna riske hinnanud 80% tööandjatest. Sama palju on ka tööandjaid, kes on saatnud oma töötajad tervisekontrolli (81%). Samas ei kasuta kõik tööandjad riskianalüüsi töötajate tervisekontrolli saatmise alusena. Vaid 27% küsitletud tööandjatest väitis, et on tervisekontrolli korraldamisel lähtunud riskianalüüsi tulemustest.

Eestis oli 2019. aasta andmetel 598 300 palgatöötajat ning vähemalt ühe töötajaga tööandjaid oli 59 803. Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri andmetel on Eestis 109 töötervishoiuarsti, Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas arstina neist 2019. aastal 78. Töötervishoiuteenuse tegevusluba on 61 töötervishoiuteenuse osutajal.

Eesti tööealise elanikkonna vananemise tõttu on oluline soodustada inimeste püsimist võimalikult kaua tervena tööturul. Üheks oluliseks meetmeks töövõime säilitamisel on kvaliteetne töötervishoiuteenus, sh töötajate tervisekontroll, mille abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme ja seeläbi vähendada inimeste tööturult välja langemist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusega (VTK) on võimalik tutvuda ja tagasisidet anda 1. juunini 2021 valitsuse eelnõunõude infosüsteemis EIS.

2 kommentaari
  1. : Soome seis jätkuvalt parim, Eesti oma üks kehvemaid 2 kuud ago
    Reply

    Soomes on koroona olukord praegu Euroopas kõige parem, seda nii nakatumiste arvu kui positiivsete proovide osakaalu silmas pidades. Põhja-Euroopas on kaks koroona-vaba oaasi: need on Soome ja Norra.

    Seevastu Rootsis, kus lasti eelmisel aastal koroonal vabalt levida, on olukord jätkuvalt väga raske. Rootsis on koroonasurmade arv kolm korda kõrgem kui Soomes, selgub Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC värskest ülevaatest 17. nädala kohta.

    Euroopas on kõige suuremad koroona epitsentrid Küpros (1145 nakatumist 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta), Rootsi (691), Horvaatia (673), Holland (607), Leedu (576), Prantsusmaa (538), Sloveenia (457), Läti (441), Belgia (391), Luksemburg (390) ja Eesti (388).

    Parim seis on Euroopas koroonaga ECDC andmetel Islandil (42 nakatumist 14 päevaga 100 000 elaniku kohta), Soomes (55), Portugalis (61), Maltal (64), Norras (111), Iirimaal (127), Slovakkias (131), Rumeenias (141), Taanis (177), Hispaanias (237) ja Bulgaarias (271).

    ECDC indikatiivse koroonakaardi järgi on parim seis Soomes ja Norras, kus madal on nii nakatumiste tase kui positiivsete proovide hulk.

    • Hiina valmistus kolmandaks ilmasõjaks bioloogiliste relvade abil 2 kuud ago

      USA välisministeerium on juurde pääsenud Hiina salajastele sõjaväelistele dokumentidele, mis näitavad, et riik valmistus juba 6 aastat tagasi kolmandaks ilmasõjaks, seda bioloogiliste relvade abil ja üks neist oli koroonaviirus.

      Hiina on pidanud koroonaviirust perspektiivseks biorelvaks juba alates 2015. aastast. Hiina teadlased tegelesid viiruse muundamisega viisil, mida varem pole kunagi proovitud. See on USA ametivõimude hinnangul suur ohumärk, vahendab The Australian.

      Dokument, millele USA välisministeerium ligi pääses väidab, et biorelva abil on võidu saavutamine realistlik, kuna see lööb rivist välja vastase tervishoiusüsteemi.

      Värske info valguses on üsna realistlik, et Hiina laboris, kust koroona välja pääses tegeleti biorelva tootmisega ja uus koroonaviirus ongi see biorelv.

      Dokumendist tuleb välja, et Hiina sõjaväe spetsialistid ja terviseametnikud muundasid viiruseid viisil, mida kunagi varem pole veel proovitud. See seab omakorda uude valgusse Hiina kompartei juhi Xi Jinpingi tegevuse ja kavatsused.

      Dokumendis on väidetud, et kolmas ilmasõda toimub biorelva abil, erinevalt esimesest ja teisest ilmasõjast, kus kasutati vastavalt keemia- ja tuumarelva. Teise ilmasõja lõpetasid kaks Jaapanile heidetud tuumapommi. Biorelv on võtmeteguriks kolmandas ilmasõjas.

      Dokumendis on välja toodud tingimused, kuidas biorelva käivitada, et see tekitaks maksimaalset kahju. Rünnakuid ei tohi läbi viia keset päeva, kuna päiksevalgus tapab viiruse osakesi, vihm ja lumi aga takistavad nakkuse levikut.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.