Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks siseministeeriumi ja paljude partnerite ühistööna koostatud “Siseturvalisuse arengukava 2020–2030”, milles on kokku lepitud siseturvalisuse valdkonna suunad järgnevaks kümneks aastaks.
Siseminister Kristian Jaani tõi välja, et 92 protsenti Eesti inimestest peab meie riiki turvaliseks kohaks, kus elada. “Siseturvalisuse valdkonnas on turvatunde hoidmine samal tasemel järgmise kümne aasta üks olulisemaid eesmärke,” märkis Jaani.
Ministri sõnul on turvalisuse keskmes inimese elu, tervis, vara ja elukeskkond ning nende kaitsmine sõltub eelkõige igaühest endast, aga ka kogukonnast ja riigist. “Oleme arengukavas ühest küljest pööranud tähelepanu sellele, et inimestel endil oleks turvatahe ja valmisolek ohutusse elukeskkonda panustada ning teadmine kuidas ennast või teisi ohu või õnnetuse korral aidata. Teisalt on tähtis, et hoitud oleks ka riigi võimekus ja reageerimisvalmidus, sest õnnetusi ja ohte ju täielikult ära hoida ei saa ning inimesed peavad saama alati asjakohast ja kiiret abi.”
Jaani tõi välja, et arengukavaga on seatud sihiks pakkuda õnnetustele ja ohtudele reageerimise teenuseid vähemalt praegusel tasemel, mis nõuab uuendusi nii tehnikas, tehnoloogias kui ka inimeste väljaõppes. “Teenuse disain, käitumisteadused, tehisintellekt ja suurandmed on märksõnad, mis aitavad meil leida nutikamaid lahendusi,” lisas minister.
“Samuti peame leidma viise, kuidas hoida meie töötajaid ja vabatahtlikke. Arengukavas oleme personali hoidmiseks näinud lahendust nii töökeskkonna kui arengu- ja karjäärivõimaluste parandamises, kuid mööda ei pääse ka palgaküsimusest. Aastal 2025 võiks politseinike, päästjate ja häirekeskuse eesliini töötajate miinimum palk olla vähemalt 1,2 keskmist palka,” tõi Jaani välja. Seejuures tuleb ministri sõnul töötajate hoidmise kõrval tagada ka uute eesliinitöötajate pealekasvu. “Selleks tuleb muuhulgas juba lähiajal luua Sisekaitseakadeemiasse täiendavaid õppekohti ning vaadata üle akadeemia õppimiskohtade arv ja paiknemine.”
Siseturvalisuse arengukavas ja selle programmis on lepitud kokku täpsed eesmärgid ja tegevussuunad turvalisuse suurendamiseks, võimalused eri asutuste turvalisust suurendava mõju parandamiseks ning määratud kindlaks pooled ja nende roll eesmärkide saavutamisel.
Arengukava keskendub viiele valdkonnale: ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine, kiire ja asjatundlik abi, kindel sisejulgeolek, Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika ning tark ja innovaatiline siseturvalisus.
Olulisemad muutused, mis on vaja neis valdkondades järgmisel kümnel aastal teha, on seotud inimeste kaasamise, sihistatud ennetustegevuse, kriisideks valmisoleku ning info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogilise võimekuse arendamisega.
Siseturvalisuse arengukavaga aastateks 2020–2030 saab tutvuda aadressil https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030.
kindlust selline udujura ei taga. Küll oleks meil vaja sellist seadusesätet, et iga inimene võib enda kaitseks kasutada vabalt valitud vahendit/vahendeid. Muidugi peab see olema veenev. Kui ikka keegi tungib su kottu ja kukub sind peksma või röövima, siis võta nuga ja viruta sütta. Las tõbras sureb kohapeal. Kui inimene ennast kaista ei saa, siis ega politseinikud appi ju ei tule ega jõuagi tulla. Ning pärast on kannatanu nagunii ise süüdi, et ületas lubatu piiri.
Kui aga seda piiri pole, siis peab õigus jääma 100% tema poolele. Ning iga tulevane kallaletungija teab ette, et tema karistuseks on surm.
Te räägite füüsilisest turvalisusest…
Selleks, et mistahes teenuseid osutada peavad asjaosalised olema HINGELISELT arenenud.
Pättide ja sadistidega kliuslike intrigantide ja lõhkemiseni ennasttäis mamslitega või jõmmidega muidugi pole vaja tseremoonitseda.
“Turvalisuse” tagavad Vaher,i ja Jaani koerad, relvis rambod ja tühi möla.Hetkest, kui eestlaste vastu neid kasutasite ja “vabastajate” eest põõsasse pugesite 9 mail, ei arva ma teie politseist enam mitte midagi. Lasite politsei maine WC-potist kolinasl alla.