Tasuta lasteaiakoht, vaesuse vähendamine, kiirem asjaajamine kohalike omavalitsustes, hea haridus ning täisväärtusliku elu võimaldamine kõikjal Eestis – nendele põhimõtetele toetume kohalike omavalitsuste valimistel, ütleb Keskerakonna juhatuse liige ja valimisplatvormi toimkonna juht Jaak Aab.
Keskerakonna eesmärk on vähendada ühiskonna majanduslikku ja sotsiaalset kihistumist nii üleriiklike meetmete kui ka kohaliku omavalitsuse panuse toel. Jaak Aab lausub, et meie ühine vastutus on tagada kõigile elanikele sotsiaalne turvatunne ja väärikas elu. “Toetame pikaajalise hoolduse süsteemi uuendamist. Vähendame inimeste omaosalust hooldusteenuste tasumisel ning rajame kogukondlikud teenusmajad vanemaealistele ja teistele abi vajavatele inimestele. Võimaldame eakatel elada võimalikult kaua oma kodus,” räägib ta.
Jaak Aabi sõnul on oluline hoida eakaid ühiskondlikult aktiivsetena ja laiendada neile mõeldud vaba aja veetmise võimalusi. “Loome eakatele ja vähekindlustatud inimestele soodustusi kultuuri- ja huvitegevuses osalemiseks ning tagame pensionäridele tasuta ujulakasutuse,” loetleb Jaak Aab.
Keskerakond on seisukohal, et Eesti kui väikeriigi tugevus on tema tark, tegus ja hariduseusku rahvas – igale inimesele peab olema tagatud ligipääs heale haridusele. “Koostöös riigiga võtame eesmärgiks kaotada lasteaia kohatasu, et alusharidus oleks kõikidel kättesaadav hoolimata perekonna majanduslikust olukorrast,” selgitab Jaak Aab. “Silmapaistvate gümnasistide tunnustamiseks toetame kohalike omavalitsuste tasandil stipendiumite maksmist. Võimaldame tasuta toitu koolis ja lasteaias ning tagame kodulähedaste alg- ja põhikoolide säilimise. Toetame täiendavalt maakoole ning samuti seisame jätkuvalt selle eest, et venekeelsed vanemad saaksid valida eestikeelse ja venekeelse või ühise kooli vahel.”
Keskerakond peab jätkuvalt oluliseks Eestimaa tasakaalustatud arengut ning regionaalpoliitika peab seetõttu olema kõiki piirkondi kaasav. “Loome inimestele head tingimused elamiseks, töötamiseks, liikumiseks ja vaba aja veetmiseks igas Eesti paigas. Ühe meetmena arendame välja kõigile teenusepakkujatele avatud ülikiire internetiga liitumise igasse kodusse ja ettevõttesse. Perede tagasipöördumist Eesti küladesse peab riik toetama,” lausub Jaak Aab. “Peame oluliseks kohalikes omavalitsustes kiirendada asjaajamist – kirjadele, taotlustele ja pöördumistele tuleb vastata poole kiiremini ehk 30 päeva asemel 15 päevaga.”
Keskerakonna eesvedamisel on Tallinnas toiminud tasuta ühistransport alates 2013. aastast, samuti on maakondlikel ühistranspordikeskustel võimalus kehtestada prii sõidu võimalus, mida mitmed on ka edukalt kasutanud. “Järgmisena moodustame kõigist transpordiliikidest ühtse toimiva võrgustiku. Kui rong, laev, lennuk või buss jõuab peatusesse, siis saab sealt mugavalt ja võimalikult väikese viivitusega istuda ümber järgmisele transpordiliigile. Lisaks töötame välja ühtse piletisüsteemi, kus reisija saab osta ühe pileti sihtkohta sõltumata transpordiliigist või operaatorist,” selgitab Jaak Aab.
Jaak Aabi sõnul on Keskerakonna valimisplatvorm, mille koostamisse kaasati lisaks poliitikutele ka valdkonna asjatundjaid ja kohalikke kogukondi, ambitsioonikas, ent reaalselt elluviidav. “Keskerakond on nelja viimase aasta jooksul võimu teostanud paljudes Eesti omavalitsustes. Meie tegude aruanne näitab, et seda, mida oleme lubanud, oleme ka ellu viinud,” kinnitab Jaak Aab. “Lähiajal tulevad Keskerakonna erinevad piirkonnad välja just oma inimestele suunatud valimisplatvormidega. Kutsun kohalikke elanikke kaasa mõtlema ja omi ettepanekuid esitama. Koos oleme tugevad!”
Lisaks rahatrükkimisele inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil.
Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.
Inflatsiooniga hoitakse Eestit vaesuses ja elatustaset madalana.
Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):
Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa.”
Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:
puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
Andro Roos : ” Niikaua kuni eksisteerib riigiväline intressiga keskpank ja tema raha, seni ei saa olla ka vaba turumajandust ega tõhusust.”
Inflatsiooni likvideerimiseks Eesti Riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia ja Eleringi elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia ja Elering on riigiasutused mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud ehk siis elekter peab olema tasuta.
Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused sest seal on tuult alati.
Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo jagu.
Inflatsiooni likvideerimiseks peab kütus olema tasuta.
Auto sisepõlemis mootorile paigaldatakse elektrolüüsi aparaat mis lahutab veest vesiniku ja toodab paukgaasi piiramatus koguses ja tasuta.
Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
Einar Eiland, EMÜ majandusmagister
Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.
Naudi roosasid prille
Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
Kuhu jäi suur lubadus pensionile lubatud 100 euri. Ratas ütleb, et seisab rahva poole näoga. Tegelikult seisab taguotsaga.
Nende lubadus on nagu suksu kaka.
Ratas reetis EKRE Brusselli käsul.
ALDE võimu nimel.
Sõidud läksid aga kallimaks.
Ennem valimisi antakse igasuguseid lubadusi ja ainult kergelt haige inimene võtab neid tõsiselt !