Uus Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett paneb paika teekonna kliimaneutraalsuseni

Euroopa Komisjon esitles täna, 14. juulil uut kliima- ja energeetika seadusandluse paketti kasvuhoonegaaside heite 55 protsendi vähendamise saavutamiseks aastaks 2030. Ettepanekud puudutavad kõiki peamisi EL-i kliima- ja energiaalase seadusandluse dokumente ning omavad olulist mõju EL-i majandussektoritele, eriti energiamahukale tööstusele, transpordile (sh lennundusele ja merendusele), põllumajandusele ja metsandusele. Paketi eesmärk on tagada kliimaneutraalsuse saavutamine EL-is aastaks 2050.

Keskkonnaministri Tõnis Mölderi sõnul on ettepanekutega tehtud pikalt tööd ja kuigi välja pakutud muudatused ei ole revolutsioonilised, on need siiski tuntava mõjuga.

„Kliimaneutraalsuse saavutamist ei saa jätta saatuse hoolde, pealegi kaasnevad sellega ühiskonnale olulised hüved: energiatõhusamad kodud, mida on odav kütta ja jahutada; puhtam keskkond; keskkonnasõbralikum transport ning rohelisem ja tugevam energiasüsteem. Eelolevatel kuudel arutame paketiga seonduvat huvigruppide ja ministeeriumitega, et kujundada läbirääkimisteks Eesti seisukohad,“ lausus Mölder ja lisas, et meie jaoks on oluline, et kliimapaketis arvestatakse iga liikmesriigi eripäraga, Eesti puhul näiteks põlevkivisektoriga.

Paketi üks olulisemaid uuendusi on maanteetranspordile ning hoonetele eraldi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi loomine. Varem kehtis kauplemissüsteem (HKS) vaid süsinikuheite mahukatele tööstussektoritele nagu näiteks terase ja väetiste tootmine, elektri tootmine ja põlevkiviõli rafineerimine.

„Kui varem käis Euroopa kliimaeesmärkide saavutamine eelkõige läbi energiasektori, siis nüüd vaadatakse oluliselt laiemat pilti ja suurema tähelepanu all on ka transport,“ sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Juhul, kui maanteetransport heitmekaubandussüsteemi liidetakse, on oluline, et selle tulud laekuksid tagasi liikmesriiki ehk Eestisse roheinvesteeringuteks,“ ütles Aas.

Minister tõi välja, et komisjon on otsinud veel viise, kuidas nendes sektorites muudatusi kiirendada. Näiteks on plaanis uued sõidukite heitkoguste nõuded, piiriülese koostalitusvõimelise alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamine ja hoonete energiatõhususe suurendamine läbi renoveerimislaine.

Lisaks esitles Komisjon oma paketis ka moderniseerimisfondi suurendamist ja uut kliimameetmete sotsiaalse mõju rahastut, mis aitavad riikidel neid eesmärke saavutada ja toetada rohepöördes madala sissetulekuga leibkondi.

Lisaks HKSi laiendamisele on komisjonil kavas selle ambitsiooni üleüldine tõstmine, mis mõjutab kindlasti ka meie tööstuse tulevikuplaane. „Eesti seisab läbirääkimistel selle eest, et süsteemi muutus ei oleks liiga järsk ega seaks ohtu meie tööstuse konkurentsivõimet,“ selgitas Mölder. HKSi sektorisse kuulub Eestis hetkel 44 suurt tööstus- ja energeetikaettevõtet, kes annavad ligi 50% Eesti kasvuhoonegaaside heitest. Aastatel 2018-2020 vähenes sektori heitkogus ligi 60% valdavalt seoses põlevkivist elektri tootmise vähenemisega.

Täna esitletud paketti kuulub veel mitmeid muudatusi. Nende seas on näiteks uus süsiniku piirimehhanismi ettepanek, et ära hoida süsinikuleket – tootmise viimist kolmandatesse riikidesse, kus kliimanõuded on madalamad.

Samuti planeeritakse paketis jagatud kohustuse määruse sektorite (transport, põllumajandus, jäätmed, jne) ning maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorite riiklike ambitsioonide kasvu; EL-i taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide tõstmist aastaks 2030; jm.

Eestis alustavad ametkonnad nüüd paketi läbitöötamist ja valitsus kujundab läbirääkimisteks esitatud seadusandluse paketi kohta seisukohad, kaasates huvigruppe, selle aasta neljandas kvartalis.

Eesti riiklik eesmärk on aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaase 70% võrra. 2019. aasta andmete kohaselt on Eesti tänaseks juba vähendanud heitkoguseid 64% võrreldes 1990. aastaga. Sellest hoolimata on Eesti süsinikujälg Euroopas ühe inimese kohta suuruselt neljas, mistõttu on vaja tööd jätkata.

EL toetab liikmesriike muudatuste tegemisel: 30 protsenti pikaajaliselt eelarvest ja taaskäivitamise kavast on suunatud just kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Eestile on keskkonna- ja kliimamõju vähendavateks tegevusteks eraldatud perioodil 2021-2027 kokku 3,3 miljardit eurot. See sisaldab ka õiglase ülemineku fondi tuge suurusjärgus 340 miljonit eurot, mis on vajalik eelkõige muutuste saavutamiseks Ida-Virumaal.

4 kommentaari
  1. Soo 2 nädalat ago
    Reply

    Väha keeruline on seda teha ehhki head tahet jätkub. Muudatused on head aga kas brüssellastel jätkub tahet kaasa lüüa pole kindel. Vaja on ju sanktsioone välja mõelda, sekkuda teiste riikide siseasjadesse jne.

  2. Nojah 2 nädalat ago
    Reply

    Ah nii et kasvuhoonegaasid mõjutavad kliimat.Aga paistab et autod ei riku õhku sest nendest pole juttu. Autod vuravad pealegi terve päeva müüda linna. Võib arvata et pooled nendest on tööalased sõidud . .

  3. uskmatu-toomas 1 nädal ago
    Reply

    Eesti maksumaksja hõiska õnnest sest elukallidus tõuseb ca 50% ! Roheliselt võib mõelda,roheliselt võib – tuleb elada aga üle öö asju ei muudeta !
    Võrrelge mida sai aastal 2005. 100 krooni eest,aastal 2012. 60€ eest ja täna 60€ eest ? Siit nähtub,et praktilist majanduskasvu polegi olnud sest inflatsioon on kõik õginud !
    Mis on nende aastate jooksul kui kesk on olnud valitsuse muutunud siis väljendudes meie hulgast lahkunud Eri Klas`si sõnadega “Mitte sittagi” !

  4. harry 5 päeva ago
    Reply

    Toobi8

    Tobias ei sure pruudikambris
    8
    1 Kui nad söömise olid lõpetanud, siis nad viisid Tobiase Saara
    juurde.
    2 Aga sisse astudes meenusid temale Raafaeli sõnad ja ta võttis
    suitsutamiseks tuhka, pani selle peale kala südame ja maksa ning
    suitsutas.
    3 Kui kuri vaim seda lõhna haistis, siis ta põgenes
    Ülem-Egiptusesse ja ingel sidus ta kinni.
    4 Kui uks oli suletud mõlema tagant, siis Tobias tõusis voodist
    ja ütles: „Tõuse üles, õde, ja palvetagem, et Issand halastaks meie
    peale!”
    5 Ja Tobias alustas, üteldes: „Ole kiidetud, meie vanemate Jumal,
    ja olgu igavesti kiidetud sinu püha ja auline nimi! Kiitku sind taevad
    ja kõik sinu looming!
    6 Sina lõid Aadama ja andsid temale Eeva, tema naise, abiks ning
    toeks. Neist on inimsugu sündinud. Sina ütlesid: „Inimesel ei ole hea
    üksi olla, me teeme temale abi, kes on temaga sarnane.”
    7 Ja nüüd, Issand, mina ei võta seda oma õde mitte hooruse pärast,
    vaid tõemeelselt. Lase mind armu leida ja koos temaga vanaks saada!”
    8 Saara ütles koos temaga: „Aamen.”
    9 Ja nad mõlemad magasid sellel ööl.
    10 Aga Raguel tõusis üles, läks ja kaevas haua, üteldes: „Küllap ka
    tema sureb!”
    11 Kui Raguel oli koju tagasi tulnud,
    12 siis ta ütles oma naisele Ednale: „Läkita üks tüdrukuist
    vaatama, kas ta elab! Kui mitte, siis matame ta ja keegi ei saa
    sellest midagi teada.”
    13 Ja tüdruk läks, avas ukse ning leidis mõlemad magamas.
    14 Välja tulles kuulutas ta neile, et ta elab.
    15 Siis Raguel kiitis Jumalat, üteldes: „Ole kiidetud, Jumal,
    kõige puhta ja püha kiitusega! Kiitku sind sinu pühad ja kogu sinu
    looming! Kõik sinu inglid ja valitud kiitku sind ikka ja igavesti!
    16 Ole kiidetud, et oled mind rõõmustanud, et minule ei sündinud
    nõnda, nagu ma kartsin, vaid et sa talitasid meiega oma rohket halastust
    mööda!
    17 Ole kiidetud, et halastasid kahe üksiklapse peale! Osuta neile,
    Issand, heldust ja lase neid elada tervises, rõõmu ja armuga!”
    18 Siis ta käskis kodakondseil haua kinni ajada.
    19 Ja ta korraldas neile pulmad, mis kestsid neliteist
    päeva.
    20 Ja Raguel vannutas Tobiast, enne kui pulmapäevad olid lõppenud,
    et ta ei läheks ära varem, kui need neliteist pulmapäeva on mööda
    läinud.
    21 Alles siis võis ta võtta poole tema varandusest ja tervisega
    minna oma isa juurde! „Ja ülejäänud osa saad siis, kui mina ja minu naine
    oleme surnud.”

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.