Keskerakond sai valmis presidendi otsevalimise eelnõu

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid

Keskerakond on valmis saanud põhiseaduse muutmise eelnõu, mis annaks presidendi valimise õiguse riigikogu asemel rahvale ja jätaks presidendi rolli täpselt samaks – toetus presidendi otsevalimisele riigikogus aga ei ole piisav, et põhiseaduse muutmist alustada, kirjutab Postimees. 

Eelnõu, millega rahvas saab nii õiguse kui kohustuse Eestile otse president valida, lubas Keskerakond algatada siis, kui tänavuste presidendivalimiste esimene voor läbi kukkus. Valminud eelnõu soovib keskfraktsioon riigikogule menetlemiseks anda sellel istungjärgul. Otsevalimised võiksid eelnõu järgi toimuda juba 2026. aastal.

Aastaid otsevalimiste teemat üleval hoidnud Keskerakonna argumendid on samad: otsevalimine annaks presidendile rohkem kandepinda ja tugevdaks presidendi institutsiooni, annaks rahvale võimaluse teha valik oma parema äranägemise järgi ja välistaks võimaluse, et valimised kukuvad läbi.

«Aeg on küps viia see valimiste kord laiemale pinnale. Las rahvas valib. Kui rahvas eksib, siis on see parem, kui poliitikud oma erinevate poliitskeemide kaudu üritavad midagi kokku leppida. Jah, meil seekord läks hästi, aga selle protseduuriga polnud keegi rahul,» rääkis keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid.

Eelnõu järgi oleks presidendikandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt 10 000 hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul. Kandidaatide esitamine registreerimiseks algaks 60 päeva enne valimispäeva ja lõppeks 40 päeva enne valimisi.

Hääletusvoorusid oleks kaks. «Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt anti enam hääli,» seisab eelnõus kirjas.

Kuigi otsevalimistega saaks Eesti president suure rahva mandaadi, ei muutuks Keskerakonna eelnõu järgi riigikorraldus ega parlamentaarne mehhanism. Samuti jääks samaks presidendi roll.

Riigikogu endine esimees Eiki Nestor, kes on olnud seitsme riigikogu koosseisu liige, on presidendi otsevalimiste suhtes kriitiline. Tema hinnangul tooks otsevalimine kaasa demokraatia kriisi.

«Kui me pädevust ei muuda ja läheme otsevalimistele, siis kandidaadid hakkavad lubama seda, mida nad teha ei saa ja milleks põhiseadus neile võimalust ei anna. Siis võidab see, kes rohkem lubab, kuna see arusaamine, mida teeb president ja mida parlament, ei pruugi meie põhiseaduse järgi inimestel nii selge olla,» sõnas Nestor.

Tema sõnul võib tekkida olukord, kus meil on suure mandaadiga president, kes valija soovi täita ei saa, kuna parlament ja valitsus on ees. «Pärast seda hakatakse nõudma presidendile rohkem võimu ja meil ei ole selge, kelle käes on võim,» rääkis Nestor, kelle hinnangul oleks edasiste sammude puhul võimude lahusus ohus. Nestor usub, et kõnealust eelnõu riigikogus edu ei saada.

Keskfraktsiooni juhi sõnul ei tasu karta, et otsevalimised võimude lahusust kõigutavad. «Kriitika põhineb alati eeldusel, et arvatakse, et valija on rumal ega tea, mis on presidendi ülesanded, ja et president hakkab siis tegelema sotsiaalhoolekande ja pensionite ja muude asjadega. Meie eeldame, et valija on tark ja valija teab, mis on presidendi ülesanded,» rääkis Karilaid.

2016. aastal presidendivalimistel kandideerinud endine õiguskantsler Allar Jõks samuti ei toeta otsevalimisi. «Vabariigi presidendi valimisega seotud probleeme saaks lahendada ilma põhiseadust muutmata, täiendades vabariigi presidendi valimise seadust, tuues kandidaatide esitamise tähtaja ettepoole,» võttis Jõks kokku.

Selleks et põhiseadust muuta, nagu Keskerakond soovib, peab eelnõu saama riigikogu kahe järjestikuse koosseisu enamuse toetuse. Seda toetust aga Keskerakonnal kusagilt ei paista, mistõttu võib järjekordne katse presidendivalimiste korda muuta läbi kukkuda.

Peale Keskerakonna on ainsana eelnõule toetust avaldanud presidendi otsevalimisi toetav ja sellele ka kampaaniat teinud EKRE. Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond otsevalimisi ei poolda.

BNS

3 kommentaari
  1. Kui 2 kuud ago
    Reply

    Kui otsevalimistega rohkem pinda käia ja selgitustööd teha, küll siis asjast asja saab. Sest kui poliitikud rahvast ei usalda, pole mõtet solvuda, kui ka rahvas enam poliitikuid ei usaldada.

  2. Ülimalt 2 kuud ago
    Reply

    vigane kava. Asi pole ju otsevalimises, mis on ainult viis, vaid presidendiameti vajalikkuses üldse ja kui seda peetakse vajalikuks, siis tema õigustes ja kohustustes. Kuna keskbande tahab jätta presidendi endiselt kohitsetuks, siis sisuliselt ju mitte midagi ei muutu. Ning kuna teised pole sellega nõus, mängibki keskbande sellele, et tema tahab otsevalimist aga need teised närakad näe ei taha. Kuigi just teised tahavad presidendile õiget sisu, et ta poleks muumia Kadriorus.
    Seega on keskbande oma mitte millegagi tõeline uss presidendiameti selgitamisel.

  3. Karilaid. Tere 2 kuud ago
    Reply

    Sa oled Ratta taguotsa teine kannikas.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.