Metsaomanikud tunnustavad ministrit piirangute hüvitamise eest seismisel

Foto allikas: erametsaliit.ee

Metsaomanikud tunnustavad keskkonnaministrit otsustava tegutsemise eest metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamiseks, kuid viitavad ka hüvitismäärade ja -meetmete kaasajastamise vajadusele.

Järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud täiendavad 1,1 miljonit eurot looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks eramaadel. Kui seni oli kompensatsioon ette nähtud vaid Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade omanikele ja väljaspool võrgustikku asuvate sihtkaitsevööndis asuvate metsade eest, siis järgmisest aastast laieneb hüvitis ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku piiranguvööndites asuvate metsade omanikele.

Eesti Erametsaliit juhtis aastate jooksul korduvalt probleemile tähelepanu. Piiranguvööndi metsaomanike ebavõrdset kohtlemist hüvitise maksmisel nentisid nii keskkonna- kui maaeluministeerium, vajadust maaomanikke võrdselt kohelda toetas ka õiguskantsler, kuid tegudeni jõudmiseks varem vahendeid ei leitud. Metsaomanikud tunnustavad keskkonnaministrit otsustavate sammude astumise eest põhiseaduses ettenähtud kompensatsioonimeetmete jõustamisel. Siiski nenditakse vajadust juba pea 15 aastat muutumatuna püsinud hüvitismäärade ülevaatamiseks.

Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa kiidab keskkonnaministrit ja kogu valitsust, kes metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamist riigieelarve kõneluste käigus toetasid. Järgmise sammuna tuleb tema sõnul aga üle vaadata looduskaitseliste piirangute eest makstava Natura hüvitise määrad, mis on muutumatuna püsinud juba 2007. aastast. “Ligi 15 aasta jooksul on keskmine palk kasvanud umbes kaks korda, metsamaa hind ligi kolm korda. On viimane aeg ka eramaade kasutamise piiramise eest makstavate hüvitiste suuruse korrigeerimiseks,” ütles Eelmaa, samas nentides ka hüvitismeetmete kaasajastamise vajadust. “Oleme juba teinud ettepaneku maadevahetuse võimaluse taastamiseks ühe looduskaitseliste piirangute hüvitamise meetmena. Suures plaanis tuleks aga üle vaadata kogu looduskaitsesüsteem ja eramaade kasutamise piiramine. Keeldude ja käskude asemel peaks keskenduma hoopis vabatahtliku ja maaomanikke kaasava loodushoiu arendamisele,” lisas ta.

Eesti Erametsaliit on Eesti suurim ja vanim erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb, esindab ja propageerib oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.

2 kommentaari
  1. Väga 2 nädalat ago
    Reply

    vigane suhtumine. Maa ei saa olla omand, sest inimene pole maad loonud. Omand võib aga olla mets, kuid samuti alates sellest, kui inimene on hakanud selle eest hoolitsema. Mets ehk puud ja võsa on samasugune toode nagu kartul, hein, rukis jmt, ainult pikemaajalisem.
    Metsaga on aga see lugu, et ei tohi lubata selel lõikamist enne täisikka saamist. Praegu minge ja vaadake, kui vanad on need latid, mis teede ääres virnas – 20…30 aastat. Kuid nende lõikusvanus on 60 aastat! Seega peab igale langile olema ette määratud, mis aastast alates tohib seal lõigata. Seda tevad kõik avalikust andmestikust ette ning ei saa olla ühtki lõikust ega kuulutustki, et ostame kokku jne.
    Ning praegu tuleb lõigata ennekõike vanemat metsa, mitte neid noori puukesi nagu meil tavaks. Siis kaob ka virisemine ülelõikuse üle. Samuti peab olema kohalikel olema õigus öelda oma sõna, et jäetaks ka metsaviir põldude ja teede äärde, mitte ei tehtaks lagedaks kilomeetrite ulatuses. Selleni pole keskkonnaminister jõudnud, sest ta ei mõika seda valdkonda. Tekib samasugune vastuolu nagu mahetootmise rahadega, mille eest kohe ostetakse väetisi ja taimemürki.

  2. to rukkikasum 2 nädalat ago
    Reply

    No EGA IKKA OLE METS NAGU RUKIS !!!
    METS ON METS JA HOIDKE NÄPUD SELLEST EEMAL !
    PUUDE TEGELIK EAMISVÕIME ON SADU JA TUHANDEID AASTATD . ROOTSIS KASVAB KALJU PÄÄL KUUSK MILLE TÕESTATUD VANUS ON 10 000 AASTAT!!! JA NÄEB VÄLKJA NAGU TAVALINE TERVE KUUSK IKKA.
    MIS KURADI 60 a.
    METSAS KJUNEB VÄLJA OMA SÜMBIOOS MIKROOBIDEST,SEEMTEST, TAIMEDEST, LOOMADEST. METSAPUUD SUHTLEVAD MAA-ALUSE MÜKORIISA SEENENIIDISTIKU KAUDU MIS ON NENDE INTERNET. NAD KA ANNAVAD EDASI TOITAINEID VANADELE VÕI HAIGETELE PUUDELE JA SAAVAD INFOT-NENDE KOGEMUSI JA ÜLEELAMISI
    ET TEADA, KUIDAS KÄITUDA st.MILLISEID KEMIKAALE TOOTA ÕHJU, MAAPINDA VÕI PUTUKATELE.
    METS ON ELUKESKKOND, METS ON ELUS.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.