Sundüürnikele osaks saanud ülekohtu saavad heastada KOV ametnikud

Helle Kalda Rahvusraamatukogus sundüürnike koosolekul kõnelemas.

Helle Kalda, Tallinna linnavolikogu liige, Eesti Üürnike Liidu esimees aa. 1999 – 2018

Taasiseseisvunud Eesti asus oma elu ümber korraldama 30 aastat tagasi ja nüüdseks on täisealiseks saanud juba uus noor põlvkond, kes on kasvanud vabas Eestis. Kahjuks jääb sageli mulje, et paljud inimesed ei mõista, mis on riik ja milleks ta meil on ning ka mitte seda, et võim ei ole privileeg, vaid on kohustus ja vastutus kõigi oma elanike ees. Kuid kes ei tunne minevikku, elab tulevikuta, mis tähendab, et ei suudeta langetada õigeid otsuseid. Tuleviku juured on minevikus – seda ei tohi unustada!

Keskerakonna tänavuste KOV valimiste eel ilmunud „Kesknädal/eri „Õige Käik“ programmilises juhtartiklis kirjutab Jüri Ratas: „Ma väga soovitan valida oma esindajaks tegijad, kellel on ka reaalseid asju ette näidata ja kes lubavad asju, mis on tõepoolest võimalikud.“ Eelseisvate valimiste lävel nimetab esimees konkreetse suunana kavatsust jätkata tööd aastatega kogunenud probleemide lahendamiseks, milliste reas ta toob ka välja sundüürnike küsimuse. Keskerakonna valimisplatvormi alajaotuses „Sotsiaalselt tasakaalus Eesti“ on lubatud: Heastame omandireformi käigus sündinud ebaõigluse inimestele, kes ei saanud erastada oma koduks olevat elamispinda ja pidid selle loovutama ilma kompensatsioonita.

Endistele omanikele ja nende pärijatele tagastatud hoonetes elanud  üürnikke ei koheldud  eluruumide erastamisel võrdselt teiste riigile kuuluvatel pindadel elanud inimestega ja sellega seoses tekitati neist paljudele suuri probleeme.  Sama meelt on ka meie avalik arvamus: 2020. a. suvel läbi viidud  küsitlus näitas, et üle 70% Eesti elanikest leiab, et sundüürnikke koheldi omandireformi käigus ebaõiglaselt.

Kohalike omavalitsuste võtmeroll

Elamuseaduse põhimõtetest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse territooriumil elamusuhete reguleerimisel otsustav roll kohalikul omavalitsusel. Elamispindade eraldamisega seonduv on kohaliku elu küsimus,  elamumajandusega seonduva korraldamine on ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses märgitud kohaliku omavalitsuse ülesandeks.

Omandireformi aluste seadus paneb eluruumide erastamise, sh tagastamise menetluse kohalike omavalitsuste õlgadele, lubades küll ka riigipoolset toetust nt § 12 prim lg 9: „Tagastatud elamus elavatel üürnikel on õigus uue eluruumi saamiseks Eluruumide erastamise seaduses sätestatud korras või õigus taotleda laenu või toetust riigilt või kohalikult omavalitsusüksuselt ümberasumiseks või eluruumi ostmiseks Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel.“

Omandireformi eesmärgina määratleb ORAS § 2 omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamist ning eelduste loomist turumajandusele üleminekuks. Lõige, mille kohaselt vara tagastamine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut, peab tagama erinevate huvide tasakaalustatuse ja sotsiaalse õigluse.

Omanike Keskliidu volikogu esimees akadeemik Anto Raukas on meenutanud seoses haldusreformiga, et omandireform meil äpardus ja toona ta muretses, kas selle reformiga läheb paremini? Akadeemik kirjutas: „Omandireform lähtus õigest ja õilsast eesmärgist – tagastada õigusjärgsetele omanikele okupatsioonivõimude ebaseaduslikult võõrandatud vara ja luua eeldused riigi majanduse kiireks arenguks. Need õilsad eesmärgid aga ei realiseerunud ja sellel ebaõnnestumisel on konkreetsed süüdlased. Reformi käivitamine ja elluviimine näitas Eesti juhtpoliitikute, juristide ja riigikogu liikmete vaimuvaesust ja piiratust, sest olulisi suuniseid ei osatud korralikult mõtestada ja sõnastada.“ (SL Õhuleht, 15. juuli 2016)

Tallinna linnavalitsus on siiani järjekindlalt tegutsenud, heastamaks omandireformis elamute tagastamisega tekitatud ülekohut ja otsest ainelist kahju nende majade üürnikele. Omandireformis esinenud ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine seoses varade nn tagastamisega on kestnud juba üle veerand sajandi. Tänaseks on ülekohut taluma pidanud inimesed enamuses juba eakad, mistõttu vajavad meie riiki hoidnud ja iseseisvust taastanud isikud võimude poolt tekitatud kahjude võimalikult kohest tunnistamist ja heastamist.

Ettevalmistustöö on tehtud

Sundüürnike poolt Riigikogule 2016.a. sügisel esitatud petitsioon kutsus ellu valitsuskomisjoni moodustamise ja selle töö tulemusena omandireformi sotsiaalsete ja õiguslike mõjude uuringu tellimise Tallinna ülikoolist. Käesoleva aasta alguskuul esitletud teadlastest-ekspertidest koosneva töörühma ettepanekud ülekohtu kompenseerimiseks sisaldavad kaalutlusi kahe komponendiga süsteemi realiseerimise protseduuride osas, sealhulgas riigi ja kohalike omavalitsuste (KOV) kohustuste jaotamisest ja ka kompenseerimise ajalisest reastamisest, alustades vanematest sundüürnikest.

Loodame, et tänaseid otsustajaid suunab rohkem teadus kui ahnus ning tuginedes nüüdseks kogutud  teadmistele omandireformis toimunud varade erastamisest, sealhulgas nn tagastamise vormis, mis tõigi kaasa sundüürnike kui ebaõiglaselt koheldud sotsiaalse grupi tekkimise, suudame paremini. Õigusriiki soovime ju kõik!

Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepe loetleb valitsuse prioriteetidena:  „riigivalitsemine peab olema avatud, aus, vastutustundlik, … kõik riigi poolt tehtavad rahalised otsused ja toetusmeetmed peavad olema läbipaistvad, lähtuma võrdsest kohtlemisest, olema hästi sihitatud ja eesmärgipärased“. Võimulolijad peavad tagama rahalised vahendid selleks – see on nende TÖÖ, KOHUSTUS, ÜLESANNE.

Peale taasiseseisvumist on Eestis läbitud pöördelised aastakümned ja nüüd on võimalus tasakaalustatumalt hinnata tehtut. Kestlikuks edenemiseks on vaja luua sidusam ühiskond. Iseseisvuse taastamise eufoorias alustatud omandireform tuleb viia lõpule kooskõlas Euroopa õiguskorra ja Eesti põhiseadusega ning omandireformi eesmärkidega. Otsustav võimekus selleks on KOV ametnikel.

7 kommentaari
  1. Delta variant surus Uus-Meremaa põlvili – 3 aastat ago
    Reply

    Uus-Meremaa oli üks viimaseid riike maailmas, mis lootis koroona välja juurida. Delta variant aga muutis kõik – nüüd minnakse massilise vaktsineerimise peale.

    Uus-Meremaal loobutakse nn null-koroona poliitikast ja ühes sellega karmidest piirangutest ja koroona jälitamisest, vahendab Daily Mail.

    Möödunud aastal õnnestus Uus-Meremaal nakkus piirangutega välja juurida ja tänu sellele nautida vabamat elu, tänavu see enam ei õnnestunud. Kergesti nakkav Delta variant jõudis Uus-Meremaale augustis koos Austriaaliast saabunud turistiga.

  2. Eve 3 aastat ago
    Reply

    Sundüürnikud ja kodutud tekkisid Laari valitsemise ajal. Isamaa erakondlased peaksid selle heastama ja mitte karjuma Laari alatut loosungit plats puhtaka.

  3. Kõik 3 aastat ago
    Reply

    on sedavõrd segaseks aetud, et ei saa enama rugi, milles siis see ebaõiglus seisis? Kas nad löödi oma elukohast põõsa alla? Ometi lahkus ju Eestist üle 100000 elaniku, miks nad vabu elamispindu ei saanud? Tooge välja, kes seda takistasid?
    Jutt on ju elamispinnast, mitte rahalisest hüvitisest, sest see ei taga ju elamispinda. Ning ei saa nõuda endale elamist sinna, kus meeldib, vaid kus on see vaba.
    Või peitubki kõik ainult ahnuses, et saask nüüd lisaks veel 1000 eurot?

    • To: Kõik 3 aastat ago

      Tüüpiline rehwormarist rikkuri eestivastane arusaam!

    • Mida 3 aastat ago

      siis sinusugune kerjus tahab?

    • To: Mida.... 3 aastat ago

      AINULT OMA KODU TAGASI!

  4. ? 3 aastat ago
    Reply

    Kas see piiratus ja mõttevaesus on nüüd kuhugi kadunud ja mitte ainult sundüürnike küsimuses?Kuidas seda mõdetakse enne tähtsatesse ametitesse
    ja magusatele kohtadele asumist?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.