Kultuurieelarve spordiosa: investeeringud liikumisharrastus edendamiseks ja spordiväljakutesse

Kääriku tartaan. Foto: Kultuuriministeerium
2022. aasta kultuurieelarves on spordivaldkonna olulisemate suundade seas liikumisharrastuse edendamise reform ja investeeringud aastaringselt kasutatavate spordiväljakute rajamiseks.

Kultuuriministeerium esitas liikumisharrastuse edendamise kontseptsiooni valitsusele kevadel. See hõlmab eri sihtgruppe alates koolilastest kuni vanemaealiste inimesteni, kuna vähene liikumisaktiivsus on Eestis üks suuremaid terviseriske. Statistikast selgub, et regulaarselt liigub Eesti inimestest minimaalselt pool tundi kaks korda nädalas vaid kuni 45%. Põhjamaades on sama näitaja 70% juures. Samuti peetakse silmas koole, kus juhendatud liikumise osakaal peaks märgatavalt suurenema. Valitsus otsustas riigieelarve eelnõus liikumisharrastuse edendamise reformi elluviimist toetada 600 000 euroga.

„Meie plaan on toetada koolidele väikevahendite soetamist ning tõhustada liikumisharrastuse valdkonna juhtimist. Eri sihtgruppide liikumisharrastuse edendamisega tegelevate organisatsioonide tegevus peab üleriigiliselt olema senisest paremini koordineeritud,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Selleks koondatakse kokku eri valdkondade kompetentsid, kes lähtuvad maailma kogemustest ja töötavad välja lahendused, kuidas Eestis parimal viisil liikumisharrastust edendada,“ lisas Ott.

Spordivaldkonna investeeringute osas plaanib valitsus nelja Eesti paika – Narva, Paidesse, Jõgevale ja Viimsisse – rajada tänapäeva nõuete vastavad spordirajatised. Multifunktsionaalsete jalgpalli sisehallide ehituse aastaseks eelarveks on planeeritud 6 miljonit eurot.

„Aastaringseks kasutamiseks mõeldud spordihallid tuleks rajada võimalikult koolide lähedale. Nii saaks nendes treeningute kõrval anda õpilastele liikumisõpetuse tunde,“ selgitas Ott.

Lisaks jätkatakse riigieelarve toel Kääriku spordikeskuse väljaarendamist, milleks on planeeritud investeeringuid 1,6 miljoni euro eest. Samuti on plaanis jätkata Hiiumaa spordikeskuse rajamise toetamist, milleks nähakse eelarves ette 300 000 eurot.

Kultuurieelarve kogumaht on eelnõu kohaselt 290 miljonit eurot. 2022. aasta riigieelarve eelnõu menetleb Riigikogu, kuni eelarve võetakse detsembris seadusena vastu.

2 kommentaari
  1. Vene agent varastas info AstraZeneca koroonavaktsiini kohta ja selle põhjal tehti Sputniku vaktsiin 5 päeva ago
    Reply

    Sputniku vaktsiini põhimõte on täpselt sama kui Oxfordi ülikooli ja ravimifirma AstraZeneca koostöös valminud koroonavaktsiinil. Nüüd süüdistatakse Venemaad varguses.

    Vene agendid varastasid info AstraZeneca koroonavaktsiini kohta, et president Vladimir Putin saaks teatada maailma esimese efektiivse koroonavaktsiini loomisest, vahendab The Sun.

    Briti julgeolekuallikate väitel pääses Vene agent ligi vaktsiini salajasele infole, aga pole teada, kas see toimus AstraZeneca laboris või tehases, või viidi ampull vaktsiini näidisega riigist välja analüüsiks.

  2. Järelhüüe lahkujale 5 päeva ago
    Reply

    Kersti Kaljulaid jääb meelde inimesena, kes alandas eesti rahvast pidupäevadel nii enda kui ka võõra suu läbi. Seega üritas ta kujundada Eestist depressiivset väikeriiki, kus uusaastaööl ei kõla Eesti hümn ja olulistel riiklikel pühadel ei õnnitle riigipea rahvast inimese moodi, vaid vingus näoga noomib. Kes ühelt poolt väitis, et sõna on vaba, teiselt aga nimetas vaba meedia vaba sõna pasaraheks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.