Riigikogus kõneldi Sidusa Eesti arengukavast aastani 2030

Laulupidu. Autor: ToBreatheAsOne. Allikas: Wikimedia-Commons

Riigikogu tänasel istungil oli kõne all Sidusa Eesti arengukava 2021–2030, mille eesmärk on muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Arengukavas keskendutakse kohanemise ja lõimumise, üleilmse eestluse, kodanikuühiskonna ning rahvastikuarvestuse edendamisele.

Arengukava ja selle menetlust tutvustasid kultuuriminister Anneli Ott ning kultuurikomisjoni liige Signe Kivi.

Kultuuriminister Anneli Ott tõdes, et kuigi ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev, mõistmist ühiskonnas on rohkem ning eri rahvusest inimeste riigiidentiteet on tugev, on keelepõhine eraldatus ja sellest tingitud ebavõrdsus endiselt suur. Ebavõrdsus ning ühistunde puudumine võib aga ministri hinnangul kaasa tuua ühiskonna polariseerumise ning suurendada väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel.

Ministri sõnul on järgmistel aastatel kohanemis- ja lõimumispoliitikas kavas toetada omavalitsusi, kellel tekib võimalus ja võimekus lõimumisse rohkem panustada. Ott rõhutas, et tuleb kujundada ühine, arusaadav ning usaldusväärne kommunikatsiooniruum, samuti on vältimatu digipööre. Ühtlasi tuleb rohkem soodustada ühtekuuluvustunnet toetavate kontaktide loomist ning tagada inimestele võimalus parandada eesti keele oskust. „Nii jõuame suurema tõenäosusega sidusama ja stabiilsema ühiskonnani,“ rääkis Ott. „See on niisugune Eesti, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi, neile on loodud võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks.“

Võtmeküsimuseks on kultuuriministri hinnangul kodanikuühiskond, kelle mõju tuleb suurendada, seejuures toetades ka vabaühenduste arengut. „Kodanikuühiskond on sidusa ja kaasava ühiskonna üks alustalasid. See on riigi kestlikkuse ja turvalisuse pant,“ ütles Ott. Ministri sõnul ei kaasata ega võimestata omavalitsustes kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt. Seetõttu soovitakse ellu viia kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele suunatud koosloome arendamise programm, mille tulemuste põhjal töötatakse välja kogukondade koosloome mudel.

Probleemina tõi minister esile ka püsiannetajate väikest osakaalu Eesti ühiskonnas ning kutsus üles otsima viise, kuidas annetamist veelgi enam soodustada.

Üheks järgmise kümne aasta olulisemaks ülesandeks pidas minister Eesti identiteedi edendamist ja hoidmist välisriikides. Ta märkis, et välismaal elavad eestlased on vaatamata asukohale sidusa Eesti ühiskonna osa – selleks, et kontakt Eestiga ei kaoks, tuleb jätkata välismaal elava eestlaskonnaga suhtlemist ja nende süsteemset kaasamist. „On oluline, et välismaal elavad inimesed säilitaksid oma Eesti identiteedi, tunneksid meie riigi tuge ja saaksid võimalusel Eesti ühiskonnaelus osaleda. Ainult siis saavad nad aidata meie riiki tutvustada ja kinnistada selle head mainet, aidates seeläbi kaasa Eesti majanduse ja julgeoleku tagamisele,“ märkis Ott.

Ta lisas, et suuri samme tuleks astuda eestlaste kodumaale tagasipöördumise lihtsustamiseks.  „Sujuvaks naasmiseks ja Eesti eluga kohanemiseks tagame tagasipöördumist toetatavad teenused, koondame teadmised tagasipöördujate kohta ning suurendame teadlikkust ühiskonnast. Kaasame rohkem kohalikke omavalitsusi ning parandame nende suutlikkust tagasipöördujate toetamisel,“ ütles Ott.

Minister tõi arengukava sõlmteemana esile ka digipööret. Ta ütles, et Eesti e-riigi süda on nutikas rahvastikuarvestus, mis toetab sidusat ühiskonda, aga kahtlemata ka kõiki teisi riigielu valdkondi. Kultuuriministri sõnul on rahvastikuregistri tarkvara vananenud ega võimalda tänapäevaste teenuste loomist ja arendamist, samuti ei taga praegused andmekorjeprotseduurid kasutajate ootustele vastavat andmete kvaliteeti. Ta märkis, et arengukavaga soovitakse käia tehnoloogia arenguga kaasas, arvestada inimeste muutuvate vajaduste ja harjumustega ning teha kõigi asjaajamine lihtsamaks. Kodaniku jaoks kõige tuntavama muutusena tõi minister seejuures esile plaani luua enam sündmusteenuseid, mille puhul saab inimene elusündmuse puhul riigiga asjad aetud ühe suhtluskorraga ja pigem automaatselt. Näiteks abieluavaldust esitades saab seega taotleda uued isikut tõendavad dokumendid või lapse sünni e-teenuse kasutamisel saab sünd kohe registreeritud.

Kultuurikomisjoni liige Signe Kivi andis ülevaate kultuurikomisjoni, väliskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisel istungil toimunud arutelust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson (RE), Jaak Valge (EKRE), Marko Šorin (K), Eduard Odinets (SDE), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Peeter Ernits (EKRE) ning Paul Puustusmaa (EKRE).

1 Kommentaar
  1. Venemaal uus kole koroonarekord 15 tundi ago
    Reply

    Venemaal on koroona olukord praegu pandeemia aja kõige hullem. Täna reedel, 15. oktoobril lisandus 32 196 uut nakatumist ja 998 koroonasurma.

    Venemaa jaoks on tegemist rekordiliste numbritega. Eile neljapäeval lisandus 31 299 uut nakatumist ja 986 koroonasurma. Nii nakatumiste kui surmade arv on Venemaal viimase kuu aja jooksul kasvanud, selgub Worldometeri ülevaatest.

    Venemaa puhul arvatakse, et tegelikud numbrid on kümme korda suuremad kui näitab ametlik statistika.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.