Eesti Keskerakonna juhatus esitab kultuuriministri kandidaadiks Tiit Teriku

Jüri Ratas ja Tiit Terik

Täna õhtul kogunenud Eesti Keskerakonna juhatus võttis vastu otsuse esitada kultuuriministri kandidaadiks Tallinna Linnavolikogu esimehe ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimehe Tiit Teriku. Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul räägib Tiit Teriku kasuks pikaajaline juhtimiskogemus ja oskus leida ühisosa ning näha lahendusi.

Ratas tõi välja, et praegusel keerulisel ajal soovis erakond leida juhtimiskogemustega inimest, kes suudab kultuurivaldkonda edasi viia ning olla sektorile toeks. “Tiit Terik on end näidanud tasakaaluka ja lahendusi otsiva juhina erinevates vastutusrikastes ametites. Koostöös kõigi osapooltega tuleb uuel ministril leida sobivad meetmed tagamaks valdkonna tugevus ja areng,” rõhutas Ratas.

Keskerakonna esimees tõi välja, et Terik on nii Õpilasmaleva traditsiooni taaselustades kui ka linnaosa vanema ning Tallinna Linnavolikogu ametis, aga Linnade ja Valdade Liitu juhtides näidanud üles oma võimekust juhina ning oskust leida erinevates rollides ühisosa ja lahendusi.

Terik ütles, et asuda niivõrd keerulisel ajal kultuuriministri ametikohale on ühtaegu suur väljakutse kui ka võimalus seniseid kogemusi valitsustasandil rakendada. “Tänan erakonna juhatust usalduse eest. Olen valmis selleks, et pikka sisseelamisaega ei saa mul olema, sest praeguses olukorras tuleb kiiresti ja otsustavalt reageerida,” rääkis Terik. “Kultuuriministri haldusala on väga mitmetahuline, hõlmates ühtaegu nii loomingulisi tegevusi, lõimumist, pärimuskultuuri, muinsuskaitset kui ka sporti. Luban olla kõikidele osapooltele heaks koostööpartneriks ja luua valdkonnale võimalikult head tingimused.”

See, kuidas me rahvana kriisis käitume, on samuti kultuuri küsimus, toonitas Terik. “Me oleme rahvana võtnud omale kohustuse tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade – see on kultuuriministri peamine siht, millest oma igapäevases töös lähtuda. Kultuurivaip on ka turvavaip, mis peab katma kogu Eestit, nii suuremaid linnu kui väiksemaid külasid,” rõhutas Terik, lisades, et kultuuri ei saa pausile panna, seda peab elus hoidma ka keerulistel aegadel.

Terik lisas, et lisaks kiireloomuliste küsimuste lahendamisele tuleb tegeleda ka tulevikku suunatud teemadega. “Tartu linnal on koos Lõuna-Eesti omavalitsustega au kanda 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn 2011. aastal ja see andis meie inimestele hea võimaluse enda tegemisi rahvusvahelisel areenil tutvustada. Ootan samasugust efekti ka 2024. aastal,” märkis Terik.

2 kommentaari
  1. Soome nahahaiguste arst ei istuks kunagi avalikule WC-potile, sealt võib saada ka koroona 3 aastat ago
    Reply

    Soome bakterioloogia professori Pentti Huovineni väitel võib avalikus tualetis istudes saada kõige tõenäolisemalt mõne kõhuhaiguse.

    Neid haiguseid põhjustavad näiteks rotaviirus ja noroviirus. Ka koroona võib levida väljaheidete kaudu, vahendab Iltalehti.

    Kõhulahtisust põhjustavad haigused levivad aerosoolidena õhus. Seetõttu tasub WC-poti kaas enne vee peale laskmist kinni panna.

    Mikroobid levivad aerosoolidena WC-poti ümbrusse, samuti WC-poti kaanele, kus need puutuvad kokku nahaga. Kõhulahtisuse põhjustajad aga ei tekita naha-probleeme. Korralik kätehügieen pärast tualetis käimist välistab mikroobide jõudmise suhu.

  2. Teadlased avastasid muutuse koroona Delta variandi juures, mis muudab selle eriti nakkusohtlikuks – ja see muutus pole ogavalgus, nagu varem arvati 3 aastat ago
    Reply

    Üks muutus koroona Delta variandi puhul on selline, mis muudab selle mitu korda nakkusohtlikumaks kui koroona varasemad variandid.

    Seni on teadlased pööranud koroona mutatsioonide puhul tähelepanu vaid ogavalgule, kuna viirus kasutab seda rakkudesse tungimiseks. Seni arvati, et muutused ogavalgus muudavad Delta variandi nakkusohtlikumaks, mistõttu on immuunsüsteemil seda raskem avastada, vahendab Daily Mail.

    Nüüd aga arvavad teadlased, et hoopis muud muutused viiruse Delta variandis muudavad selle varasematest ohtlikumaks. Nad leidsid ühe mutatsiooni nimetusega R203M, mis on Delta puhul unikaalne ja võimaldab viirusel paljuneda 10 korda kiiremini kui varasemad variandid.

    Kui koroona siseneb organismi, siis programmeerib ta terveid rakke eraldama viiruse osakesi, mis omakorda nakatavad uusi rakke, nõnda paljuneb viirus väga kiiresti.

    See avastus aitab seletada, mis on Delta variandi puhul inimeste organismis palju enam viirust kui viiruse varasemate variantide puhul.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.