Välisminister Eva-Maria Liimets osales 5. novembril Vilniuses 27. Balti Nõukogu kohtumisel, kus arutati koostööd julgeoleku, piirkondlike taristuprojektide, digi- ja rohepöörde ning COVID-pandeemia alal.
Balti riikide julgeolekust rääkides rõhutas välisminister, et NATO ja tihedad atlandiülesed suhted on meie piirkonna ja terve Euroopa turvalisuse vundament. „Balti koostöö NATO-s on tõhus – meil on sama arusaam oma piirkonna julgeolekust ning seega tegutseme ühiselt, et olla igal ajal valmis astuma vastu nii harjumuspärastele kui ka uutele ohtudele. Meie jagatud huvi ja arusaam on ka tõhusam koostöö NATO ja Euroopa Liidu vahel, mida peab omakorda toetama ka Euroopa enda tugevnemine,“ ütles Liimets.
Valgevene põhjustatud hübriidkriisist kõneledes nentis Liimets, et Valgevene režiimi jätkuv tegevus haavatavate inimeste ärakasutamisel ja Euroopa Liidu liikmesriikide survestamisel on kahetsusväärne. „Oleme aidanud Leedu ametikaaslasi nii otse piiril kui ka tegutsenud koos Balti riikide ja Poolaga Euroopa Liidu poliitika kujundamisel. Juulist alates kestnud rändesurve on näidanud, et ohud meie julgeolekule ja piirkonna stabiilsusele on mitmekesised, mistõttu peame mõtlema laiemalt selgetele ja kiiretele lahendustele, et selliste olukordadega praegu ning ka tulevikus tõhusalt tegeleda,“ sõnas Liimets.
Balti välisministrid arutasid olukorda Valgevenes ja rahvusvahelise kogukonna võimalusi toetada Valgevene kodanikuühiskonda Balti Nõukogu kohtumise veerel eraldi ka demokraatlike jõudude esindaja Svjatlana Tsihhanovskajaga.
Balti Nõukogu kohtumisel kõneldi ka idapartnerlusriikide toetamisest ja soovist edendada Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat. „On selge, et meie piirkonna julgeoleku tagamiseks on tähtis ka areng ja stabiilsus meie lähimas naabruses,“ ütles Liimets.
Balti riikide eesmärkidena ühenduse parandamisel nii regiooni kui ka Lääne-Euroopaga tõi välisminister välja koostöö digi-, energia- ja transpordiühenduste arendamisel. „Lisaks ühenduste parandamisele aitavad Rail Balticu, Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimise ja piirkondliku gaasituru väljaarendamise projektid kaasa meie regiooni julgeoleku ja kerksuse tugevdamisele. Teeme ühiselt pingutusi, et need suurprojektid edukalt lõpetada,“ sõnas Liimets.
Minister rõhutas ka Balti riikide koostöö vajalikkust keskkonnakaitses ja taastuvenergia alal. „Avamere tuulepargid võiksid olla tulevikus meie oluliseks energiaallikaks ja nii on pikas vaates meie eesmärk Läänemere tuuleparkide arendamine,“ ütles Liimets.
Täna toimunud 27. Balti Nõukogul võeti vastu ka ühisavaldus. Sel aastal on Balti koostöö eesistuja Leedu, kes annab järgmiseks aastaks teatepulga üle Lätile.
on üldised ehk mittemidagiütlevad sõnad. Miks Eevamariia ei too välja mis on tehtud, mis teoksil, kes teeb ja kuidas vastutab? Palju meie spioone on Moskva ministerriumides nuhkimas ja milline on tulemus? Ei saa ju olla, et meie välisnuhkide tase piirdub mõne seenelise vahelejäämisega.
USA on viimase kahekümne aastaga heitnud teistele riikidele 326 000 pommi
viskas ühe hoopis Hispaania. Seniajani pole leitud ega pauku kuuldud. Vist on rotid omale viinud. Neid võis ju mitu ola.
Pole märganud mingit koostööd mis oleks kasulik meie rahvale. Liimets armastab rääkida aga sellest pole midagi kasu. pealegi meie julgeolekut ei ähvarda keegi ni. Nii mõttetut välisministrit annab otsida.
Mis on Liimetsal asja Valgevenega. See on lihtsalt naeruväärne. Enamus Valgevene rahvast on rahul sealse eluga. Arvan et me elame kehvemalt. Meil on palju vaeseid ja ja on toimunud lausa stalinistlikke kuritegusid. Liimets on nagu võõrkrha Keskerakonnas.Ratas tegi suure vea soovitades teda välisministriks.