Keskerakonna juht ja riigikogu esimees Jüri Ratas kirjutab Facebookis, et madalam käibemaks on järgmine käik, mida võib lähiajal vaja minna, et toasooja, gaasi ja elektri hinnaralli igaühe jaoks hästi lõppeks.
“Energiahindade tõus mõjutab kõikide inimeste, perede ja ettevõtete toimetulekut. Paar aastat tagasi oli 6,2 protsendil meist raskusi kodu piisavalt soojana hoidmisega ülejõu käivate kulude tõttu. Karta on, et nii mulluse kui ka tänavuse kriisiga võis neid juurde tulla. Kiiresti suurenenud arvete najal võib raskusi lisanduda ka suuremale osale – kes on siiani kenasti toime tulnud. Energiahindade tõusust kiirenenud kaupade ja teenuste hindade kasv mõjutab omakorda kõiki tarbijaid,” kirjutas Ratas.
Kuigi on juba otsustatud peatada aktsiiside tõus ja langetada võrgutasu, pole veel piisavalt arutanud energiahindadele rakendatavatele maksude vähendamist, leidis Ratas ja tõi näiteks, et eelmisel aastal moodustasid kodutarbijate elektrienergia lõpphinnast maksud veidi alla 30 protsendi – seega võib maksude kaudu inimeste kulusid veelgi alla tuua.
“Maksude vähendamata jätmine on ebaõiglane,” märkis Ratas. “Võrgutasu vähendamine 50 protsendi võrra alandas oktoobris elektrienergia hinnataset septembriga võrreldes. Kuid ka koos selle meetmega oli elekter eelmise aasta oktoobri tasemest 41,4 protsenti kallim. See tähendab ju seda, et ka käibemaksu laekumine elektri müügist oli aastatagusest samapalju suurem. Kuna maksumäära muutmine võib võtta kuu-paar aega, siis seda tuleb juba praegu läbi mõelda – kui palju, kellele, kui kauaks.”
Enam kui pooled Euroopa Liidu liikmesriigid on Ratase kinnitusel juba reageerinud või reageerimas erinevate meetmetega. Valdavalt on tegemist tähtajaliste meetmetega, mis puudutavad maksude langetamist, toimetulekutoetusi ja subsiidiume. Seeläbi leevendatakse hinnatõusu mõju nii kõige haavatavamatele kui ka ühiskonnale tervikuna. Ajutise maksude langetamise võimalust on kasutusele võtnud kaheksa riiki: Taani, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Tšehhi, Hispaania, Itaalia ja Portugal.
“Energiahindade tõusu lõppemist pole veel loota,” hoiatas Ratas. “Energiahindade üleilmne tõus on olnud erakordselt kiire ning tõi kaasa tunduvalt kõrgema inflatsiooni. Prognooside kohaselt kestab see läbi kogu talve ja võib vaibuda järgmise aasta kevadel. Samas on reaalne risk, et hinnatõus venib pikemaks ja mõjutab ka teisi hindu ning palgakasvu kauem.”
Ratase sõnul tasub leida viis, kuidas energiahindade väga suure kõikumise mõju tasandada – seda ka edaspidiseks.
“Võiksime proovida näiteks meie energiahindade maksudesse niinimetatud automaatsete stabilisaatorite sisseehitamist. Näiteks kaaluda, et alates mingist kokkulepitust energiahinna tõusumäärast – Prantsusmaal on selleks 4 protsenti – hakkaks meie käibemaksumäär sellele automaatselt langema. Sama, kuid vastupidises suunas, toimuks ka energiahinna tagasilangemisel. Siis käibemaksumäär tasapisi tõuseks tavapärasele 20 protsendi tasemele. See on sarnane mehhanism, nagu seni oleme rakendanud saaste- ja kaevandamistasudel,” selgitas Ratas, kes kavatseb neid aspekte arutada ekspertidega, kellega Keskerakonna fraktsioon tuleval nädalal taas kohtub.