Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on peetud läbirääkimisi, et vajaduse tekkides saaks viia haigeid ravile Soome – siiski ei tee terviseamet valitsusele sellel nädalal ettepanekut piirangute karmistamiseks.
Kiige sõnul on viiruse leviku pildis näha väikest paranemist ja viimased seitse päeva on nakatunute numbrid langenud. “Tänased numbrid pole veel avalikud, aga nakatunute arv peaks olema ligi tuhande võrra väiksem kui nädal tagasi,” ütles Kiik kolmapäeval riigikogu erikomisjoni istungil.
Tema sõnul on haiglatel raskem olukord Lõuna meditsiinistaabis, kergemini on läinud Põhja-Eestis. “Lõuna meditsiinistaabis on peetud ka läbirääkimisi, et saaks vajadusel transportida patsiente Soome. Õnneks seda vaja pole läinud, kuid see valmisolek on olemas,” ütles Kiik.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige, haigla ülemarst ja Põhja meditsiinistaabi juht Peep Talving lisas, et Põhja meditsiinistaabis on kümme haiglat ning terviseameti raport näitas teisipäevase seisuga üle Eesti 611 COVID-haiget.
“Teatud langus on toimumas, mis on hea,” ütles Talving, märkides, et 10. oktoobris oli hospitaliseeritud haigestunute saldo päevas 20+, nüüd aga seitsme haigestunu juures. “Me oleme liikumas allapoole nii nakatumises kui ka hospitaliseerimises, mis on positiivne kogu haiglavõrgule,” ütles Talving, lisades, et siiski on jätkuvalt vaja oluliselt piirata plaanilist ravi.
“Kokkuvõttes on Põhja staabis raske, kuid erakorraline abi on jätkuvalt tagatud. Ja loomulikult käib triaaž alati,” ütles Talving. “Hoidku parimad vaimud, et ei tekiks juure masskannatanutega situatsiooni.”
Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst ja Lõuna meditsiinistaabi juht Juri Karjagin ütles, et olukord on haiglakohtade osas Lõunas pingelisem kui Põhjas. “Kui Põhja staabis on 72 protsenti avatud voodikohtadest hõivatud, siis meil on see number 85 protsenti ning kõik uued avatud voodikohad saavad COVID-patsientidega täidetud,” ütles Karjagin.
Intensiivravis on Lõuna staabis 31 voodikohta, millest koguni 25 on mõeldud COVID-patsientidele. “Nii et olukord on keerukas ja probleem on selles, et kui kevadise laine ajal oli näha, et hospitaliseerimine hakkas langema kaks nädalat pärast nakatumiste languse algust, siis intensiivravi osakonnas hakkab patsientide arv langema alles neli nädalat pärast nakatumiskõvera langema hakkades,” selgitas Karjagni.
Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juhataja Ragnar Vaiknemets märkis, et praegu on näha selget langustrendi, mis ei ole juhuslik kõikumine. “Mis on selle kaasa toonud, seda veel täpselt öelda ei oska,” ütles Vaiknemets, lisades, et tõenäoliselt on põhjus olnud piirangute karmistamises. “Kõik sõltub sellest, milline on inimeste ohutaju ja käitumine.”
Prognoosi järgi on Vaiknemetsa sõnul lähiajal oodata, et päevas lisandub siiski ligi 1300 haigestunut, samas tähendab see ligi 500-st langust oktoobri keskpaiga seisuga. “Sellel nädalal ei tee terviseamet valitsusele ettepanekut veelgi ulatuslikumate piirangute kehtestamiseks.”
Soome peaminister Sanna Marin teenis eelmisel, 2020. aastal rohkem tulu kui eelmised peaministrid. Tulu kokku oli 205 689. See on palgatulu, dividenditulu Marinil polnud.
Näiteks peaminister Juha Sipilä palgatulu oli 2018. aastal 160 000 eurot. Marin teenis 28 protsenti enam kui Sipilä, vahendab Iltalehti.
Ministrite palk on paika pandud seadusega. Ministri palk vastab parlamendi aseesimehe sissetulekule, mis on 10 441 eurot kuus. Peaministri palk vastab parlamendi esimehe sissetulekule, mis on 13 390 eurot kuus.
Rahvasaadiku ametis olevale ministrile makstakse lisaks pool rahvasaadiku palgast ja pool maksuvabast kuluhüvitisest. Peaminister Marini palk on seega 16 862,50 eurot kuus.
Marin on teeninud enam kui eelnevad peaministrid, sest sissetulekud on suurenenud. Parlament tõstis palkasid 2019. aastal. Peaministri palk tõusis koos peaminister Antti Rinne valitsuse ametisseasumisega.
Peaministri ametisse asumine tõstis oluliselt Marini sissetulekut. Enne seda oli tema sissetulek 120 923 eurot. Marin alustas peaministri ametis 2019. aasta detsembris.
Venemaa saatis eile kolmapäeval, 10. novembril ülehelikiirusega superpommitajad Tu-22M3 Valgevene-Poola piiri kohale, et toetada Valgevene presidenti Aleksandr Lukašenkat.
Samal ajal ilmusid avalikkuse ette kaadrid, kuidas Valgevene sõjaväelased tulistasid püssidest, et hirmutada migrante Poolasse sisenema, vahendab Daily Mail.
Lääne valitsused süüdistavad Lukašenkat selles, et ta meelitab migrante riiki, eesmärgiga saata nad Euroopa Liidu piirile, antud juhul Poolasse. Eesmärk on tekitada Euroopa Liidus migrandikriis, mis on kättemaks Valgevene vastu kehtestatud sanktsioonide eest. Sanktsioonid kehtestas Euroopa Liit pärast seda, kui Valgevene võimud sundisid Minskis maanduma Ryanairi lennuki.
Pavel Latushka, kes on Valgevene endine suursaadik Prantsusmaal ja Poolas rääkis, et Valgevene võimud koolitavad välja Afganistani ja Iraagi endisi sõjaväelasi, et kasutada neid rünnakuteks Euroopa Liidu vastu. Latushka võrdles Valgevene praegust taktikat natsi-Saksamaaga.
Üks Valgevene-Poola piiril olnud migrant ütles, et kuigi praegu tahetakse ületada Poola piir, siis kaugem eesmärk on jõuda Ühendkuningriiki. Migrant rääkis, et keegi ei kavatse pidama jääda Poolas ega isegi Saksamaal. Mees, kelle nimi on Youssef Atallah väitis, et ta tuleb Süüriast ja teda peksid Valgevene piirivalvurid.