Kiige sõnul koroonapiiranguid niipea muutma ei hakata

Tanel Kiik

Nakatumisnäit on viimasel nädalal kindlas joones allapoole teel, ent tervise- ja tööminister Tanel Kiik rõhutas usutluses Postimehele, et piiranguid niipea muutma ei hakata.

Kui viiruse levik väheneb lähinädalate jooksul veel, siis võib mõelda meelelahutuskohtade lahtiolekuajapiiri nihutamisele, kuid mitte enamat., märkis Kiik.

«Praegu on aeg, kus tuleb jätkata tegevusi, mis on meile praeguse edu toonud: vaktsineerimist, tõhustusdoose, erinevaid kontrollmeetmeid ning loomulikult haigena koju jääda,» ütles Kiik Postimehele.

Ta lisas, et ka koolides kolm korda nädalas kiirtestimine on toonud kasu: on kiirelt tabatud haigestunud töötajad ja õpilased ning nakkusahel on läbi lõigatud. «Praegu ei ole aeg, kus arutada piirangute leevendamist,» toonitas minister.

Küsimusele, kas kõik koroonapiirangud jäävad 10. jaanuarini kehtima, vastas Kiik, et piirangute lõputähtajad on praegu erinevad. «Covidi-tõendite nõue kehtib kindlasti vähemalt 10. jaanuarini, võimalik, et isegi pikemalt. Aga lahtiolekuaegade piirangud vaatame iga kahe nädala tagant üle,» ütles ta.

«Covid-19 tõend jääb meiega pandeemia lõpuni, sellega peab selgelt arvestama,» lausus Kiik.

Ta lisas, et Covid-19 tõend on praegu väga vajalik nii riigisiseselt kui ka reisimiseks, eriti kui viirus levib Eestis ja Euroopas sedavõrd agressiivselt. «Mis saab olema meelelahutusasutuste sulgemise ajaga, sõltub lähinädalate nakatumisnäitudest ning Covid-19 haiglaravi vajadusest,» märkis Kiik ja kinnitas, et nüüd ja praegu valitsus midagi muutma ei lähe. «Aga kui olukord jätkuvalt paraneb, siis tuleme küsimuse juurde tagasi,» lisas ta.

Peaaegu nädal tagasi öeldi terviseametist, et piirangute leevendamise arutelud peaksid algama siis, kui haiglaravi koormus on langenud 200 patsiendini. Kiige sõnul hindab valitsus nii piirangute kehtestamisel kui ka leevendamisel Covid-19 hetkeolukorda, vaktsineeritust, haiglaravi vajadust, nakatunute arvu ja trendi.

«Trend on tihti kõige olulisem,» täpsustas minister. Näiteks, kui on näha, et viiruse levik taandub, haiglakoormus langeb, siis ollakse ühes olukorras. «Ent kui trend on üles, haiglaravil 200 patsienti, siis ei saa mingitest leevendustest juttu olla. Ehk oluline on hinnata seda, et nakkuse langus jätkuks, vaktsineerimisega hõlmatus kasvaks ja haiglaravi koormus langeks,» selgitas Kiik.

Ta rõhutas, et 200 Covid-19-patsienti on väga palju, eriti kui vaadata tervishoiusüsteemi pikka plaani: plaanilise ravi piiramine on toonud kaasa ravivõla, mille tagantjärele tasa tegemine nõuab samuti palju ressurssi. Pealegi ei kao ka siis Covid-19-patsientidega tegelemine ära.

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles Postimehele, et suur oht on siiski veel haigestumised hoolekandeasutustes. «Loodame, et seal ei teki puhanguid, mis haigla­ravi vajadust oluliselt suurendavad. Sest kui vanemad inimesed haigestuvad Covidisse, siis on neil ka suurem risk jõuda haiglasse,» lausus Sule.

Kiige sõnul hooldekodudes vaktsineeritakse tõepoolest aktiivselt, praegu peamiselt tõhustusdoosidega, aga tehakse ka esmaseid doose. Näiteks on vaktsineerimise vajalikkus väga selgelt näha just hooldekodude puhul, kus madalama hõlmatusega hooldekodudes on kõige rohkem nakkusjuhte ning veel rohkem patsiente vajab haiglaravi, samuti sureb seal rohkem inimesi. «Meedias tihtipeale kajastatud juhtumites on selge seos: vaktsineerimata töötajata või vaktsineerimata inimeste kaudu on nakkus jõudnud klientideni. Surmaga on lõppenud just nende inimeste elu, kes on jäetud vaktsineerimata,» toonitas Kiik.

Isu tõhustusdooside järele on hooldekodudes suur. Kiik lisas, et selle tagamiseks on hooldekodudes sel teemal suheldud nii klientide kui ka nende lähedastega. «See on pidev töö ja tuleb kätt pulsil hoida, minu kolleeg Signe Riisalo seda ka teeb,» kinnitas ta.

6 kommentaari
  1. Jah 3 nädalat ago
    Reply

    Kõik on õige. Väga palju oleneb inimeste kuulekusest. Kiik teeb kõik temast oleneva .

    • Suurbritannias levib taas uus koroona variant, seda on juba avastatud Soomes 3 nädalat ago

      Koroonaviiruse Delta variandist on välja arenenud veel üks variant, mis on varasematest veelgi kergemini nakkav.

      Uue variandi nimetus on AY.4.2. Seda on üle maailma tuvastatud ligi 40 000 juhul, millest 37 883 juhtu on olnud Suurbritannias, selgub Outbreak Info veebist.

      Suurbritannias on ligi 15 protsenti uutest nakatumistest see uus variant. Lisaks on uut varianti tuvastatud Taanis (598 juhtu), Saksamaal (552) ja Poolas (208).

      Soomes on tuvastatud kolm nakatumist uue variandiga.

      Suurbritannia ametivõimude info kohaselt nakkab uus variant veel kergemini kui Delta variant, mis on kuulus kerge nakkavuse poolest.

    • praegused vaktsiinid ei suudagi ära hoida koroona levikut 3 nädalat ago

      Koroona levik on Soomes jõudmas pandeemia aja kõrgeimale tasemele. Praegused vaktsiinid ei suudagi ära hoida koroona levikut, ütles selle peale terviseameti peaarst Hanna Nohynek.

      Soomlased on hämmingus, sest alles eelmisel nädalal täitus suur eesmärk 80-protsendilise vaktsineerituse osas, mis pidi olema piisav, aga nakatumiste arv on tõusnud pandeemia aja kõrgeimale tasemele. Samuti kasvab kiiresti haiglapatsientide arv. Inimesed ei saa aru, mis toimub.

      Miks siis epideemia olukord ei parane, kui vaktsineeritus kogu aeg tõuseb? Kas Soomes valiti vale tee, kui loodeti liigselt kahele doosile ja rõhuti võimalikult paljude inimeste vaktsineeritusele kahe doosiga?

  2. Väga 3 nädalat ago
    Reply

    õige! Rahvast tuleb nöökida kuni võimulolesklemine lubab.

    • Just-just! 3 nädalat ago

      Piirangud jäägu Eestis kehtima ka siis, kui koroonapandeemia on unustatud! Siis tuleb keegi onu Brüsselist või lausa Ameerikast ning ütleb kaunid sõnad “Tubli-tubli!” ja teeb pika pai.

  3. piirangud aitavad 3 nädalat ago
    Reply

    Just piirangud ja kontaktide puudumine on alla viinud haigestumised. Hakkab mõistus tulema.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.