Valitsus kiitis neljapäeval heaks riigihangete seaduse muudatused, et lahendada seaduse rakendamisel esile kerkinud praktilised probleemid ja viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu riigihangete direktiividega.
Kehtiv riigihangete seadus jõustus 2017. aastal. Vajadus seaduse muudatusteks põhineb nõustamispraktikal ja huvirühmadelt küsitud tagasisidel. Kitsaskohad on ilmnenud ka haldus- ja kohtupraktikas, lisaks on Euroopa Komisjon osutanud mõnele riigihangete direktiividega kooskõlla viimist vajavale sättele, teatas rahandusministeerium.
“Riigihangete seaduses teeme mitmeid erinevaid ja eelkõige tehnilist laadi muudatusi, et parandada õigusselgust ja suurendada hanke korraldamise paindlikkust,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab ning selgitas, et muudatuste eesmärk ei ole avada põhimõttelisi valikuid, vaid täpsustada olulisi kitsaskohti, mille lahendamine mõjutab positiivselt seaduse eesmärkide saavutamist praktikas.
“Seadusemuudatuste välja töötamiseks kaasasime hulgaliselt sidusgruppe ning tagasisidena laekus üle 400 muudatusettepaneku. Suur tänu kõigile ettepanekute tegijatele,” lisas riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.
Ühe seadusse viidava muudatusega lubatakse hindamiskriteeriumide seadmisel määrata osakaalud, kas asjakohase vahemikuna või kui see ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, siis kriteeriumid tähtsuse järjekorras. Seni kehtivatele kindlatele osakaaludele saab lisatav paindlikkuse võimalus aidata teatud juhtudel kaasa majanduslikult kõige soodsama pakkumuse leidmisele.
Samuti täpsustatakse raamlepingute regulatsioonis minikonkursil kvalifitseerimise tingimuste ja hindamiskriteeriumide seadmist, et vältida nende valesti või ebapiisava täpsusega määramist. Sellega suureneb õigusselgus ning väheneb oluliselt võimalus riigihangete reegleid selles küsimuses rikkuda.
Võistleva dialoogi korral lubatakse eduka pakkujaga pakkumuse täpsustamiseks läbirääkimist, mis menetluse tüüpi arvestades võib olla hankelepingu tingimuste lõplikuks paika panekuks väga oluline. Läbirääkimiste ja pakkumuse täpsustamise käigus ei tohi pakkumust ega riigihanke alusdokumente muuta ning tuleb tagada, et pakkujat ei asetata võrreldes teistega soodsamasse olukorda.
Hindamiskriteeriume, põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemist ja hankelepingute rikkumist puudutavad muudatused teevad ministeeriumi sõnul hanke menetluse paindlikumaks ning võimaldavad tingimuste seadmisel paremini arvestada selle eripära ja turuolukorraga.
Soomes satub haiglasse üha rohkem koroona vastu täielikult vaktsineeritud inimesi ja põhjuseks on nn läbimurde-nakatumised.
Kanta-Häme ravipiirkonnas on haiglas olnud septembri alguse ja novembri keskpaiga vahel 30 koroonapatsienti, kellest 40 protsenti on saanud kaks vaktsiinidoosi ja 10 protsenti ühe vaktsiinidoosi. Ehk siis pooled koroonapatsiendid on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud. Intensiivravil on olnud 6 patsienti, kellest enamus ehk 83 protsenti on olnud vaktsineerimata.
Miks satuvad vaktsineeritud inimesed koroonaga haiglasse, kui vaktsiinid pidid väga tõhusalt kaitsema haiglaravi vajava koroonahaiguse eest?
Põhjuseks on nn läbimurde-nakatumised. Kui nakkus levib rohkem, siis satuvad ka vaktsineeritud inimesed haiglasse.
Vaktsiinide 80-85-protsendiline kaitse tähendab, et 100 vaktsineeritu hulgast 15 haigestuvad ja ja võivad sattuda haiglasse. Intensiivi aga satuvad vähesed.
Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles, et kahjuks pole koroonavaktsiinid eriti head, kuna nad ei takista inimestel nakatumist ja haigestumist. Vaktsiinid hoiavad ainult ära raske haigestumise.
Tegnell peab Rootsi praegust koroona olukorda „üllatavalt stabiilseks”. Nakatumiste arv pole hakanud plahvatuslikult kasvama nagu mujal Euroopas, samuti pole haiglates suurt koormust. Intensiivis on koroonaga vaid 7 protsenti intensiivravi patsientidest – see on madalaim tase üle pika aja, vahendab Ilta-Sanomat.
Tegnell ütles, et Rootsis pole märgata seda, mida mujal Euroopas. Näiteks Saksamaal on koroona olukord hullem kui varem pandeemia aja jooksul. Täna registreeriti Soomes 1259 uut nakatumist, mis on kõrgeim number pandeemia aja jooksul.