Valitsus kinnitas sidusa Eesti arengukava

Foto: Riigikantselei

Valitsus kinnitas tänasel istungil „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“. Arengukavas keskendutakse kohanemise ja lõimumise, üleilmse eestluse, kodanikuühiskonna ning rahvastikuarvestuse arendamisele. Arengukava eesmärk on sidus ja koosloomeline Eesti ühiskond.

Kultuuriminister Tiit Teriku sõnul puudutab arengukava kõiki ühiskonnarühmi ja selles seatud eesmärke saab ellu viia ainult laipindses koostöös. „Juba rohkem kui sajand tagasi loodud iseseisvusmanifest koostati mõeldes kõigile Eestimaa rahvastele. Meil on oma keel ja kultuuriruum, mida oleme valmis jagama kõigiga, kes austavad demokraatlike väärtusi ja valmis kandma ühtset Eesti riigiidentiteeti. Selleks tuleb toetada erinevate keele- ja kultuuritaustaga inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus ning nende ühtekuuluvustunde suurendamist,“ ütles Terik. “Seda ülesannet saab täita vaid äärmiselt laiapõhjalise koostööga, seetõttu veab seda arengukava esmakordselt kolm ministeeriumi.”

Siseminister Kristian Jaani sõnul on arengukava eesmärk muuta Eesti järgmisel kümnendil sidusamaks ja koosloomelisemaks, mis on turvalise ühiskonna alustala. „Aktiivne kodanikuühiskond saab alguse igaühe kodukohas ja kogukonnas, kas siis naabri aitamisest või üheskoos mõnda kohalikku probleemi lahendades. Sellepärast on ka üks arengukava olulisim suund kogukonnakeskne lähenemisviis. See tähendab, et vaba ja demokraatlik kodanikuühiskond on meie kõigi – riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, era- ja vabasektori, kogukondade ja Eesti inimeste – asi. Meie roll on aidata kaasa riigi ja kodanikuühiskonna vahelisele koostoimimisele, hoida ja võimestada Eestist hoolivaid inimesi ja anda nii panus hooliva ja turvalise riigi loomisele, kus kõigil on hea elada.“

„Eesti jaoks on iga meie inimene oluline, vaatamata tema elukohale maailmas,” rõhutas välisminister Eva-Maria Liimets. “Seepärast on välisministeeriumi jaoks väga oluline hoida üle maailma elavate Eesti päritolu inimestega tihedaid sidemeid, kaasata neid Eesti arengusse ja ühiskonnaellu ning vajadusel teha lihtsaks ka nende tagasipöördumine. Tugev ja sidus ühiskond aitab kaasa nii meie heaolu ja julgeoleku suurendamisele igapäevaelus, meie välispoliitiliste sihtide saavutamisele kui ka rahvusvaheliste suhete edendamisele. Mul on väga hea meel ka meie ministeeriumite tiheda koostöö üle sidusama ja kaasavama Eesti kujundamisel,“ ütles välisminister.

Arengukava eest vastutavad kultuuriminister Tiit Terik, siseminister Kristian Jaani ning välisminister Eva-Maria Liimets. Arengukava valmis siseministeeriumi, kultuuriministeeriumi ja välisministeeriumi koostöös ja ühisel juhtimisel. Koostöö juhtimine toimub roteeruvalt iga-aastaselt vastavate ministeeriumite vahel. Rohkem infot leiab kultuuriministeeriumi ja siseministeeriumi kodulehelt.

2 kommentaari
  1. LNG-laevad on keskkonnale veel kahjulikumad kui diisel-laevad 3 nädalat ago
    Reply

    Surugaasi ehk LNG-ga sõitvad laevad on keskkonnale veel kahjulikumad kui tavalised diisel-laevad, kuna neist satub õhku põlemata metaani, mis on süsinikdioksiidist 30 korda võimsam kasvuhoonegaas.

    Sellega muutub LNG-laevade väidetav keskkonnasõbralikkus olematuks. Erandiks on vaid kõrgsurvemootoriga LNG-laevad, aga neid on liikluses vaid mõned üksikud, vahendab Helsingin Sanomat.

    Asi tuli välja, kui Utö saarel asuvas ilmajaamas hakati pildistama mööduvaid laevu ja mõõtma nendest eralduvate gaaside sisaldust ja hulka. Siis selguski, et LNG-laevadest eraldub suures koguses metaani, mis on veel kahjulikum kui tavaliste diisel-laevade süsihappegaas.

    • Euroopat ootab ees kole koroonatalv, ja seda vaatamata ülikõrgele vaktsineeritusele 2 nädalat ago

      Euroopa riikides on kõrgeim vaktsineeritus maailmas, samas on koroona olukord samuti kõige hullem. Valmistutakse väga koledaks koroonatalveks.

      Vaatamata kõrgele vaktsineeritusele purunevad Euroopa riikides pandeemia aja nakatumiste rekordid. Kardetakse, et jõuludeks võib olla terve Euroopa lukku pandud, vahendab Daily Mail.

      Viimases hädas on asutud sulgema kodudesse vaktsineerimata inimesi, kuna on leitud, et vaktsineerimata inimeste hulgas on rohkem nakatunuid. samas levib viirus kiiresti ka vaktsineeritud inimeste hulgas.

      Euroopast on saanud taas koroona epitsenter terves maailmas ja Euroopa on ainus piirkond maailmas, kus koroonasurmade arv tõuseb.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.