Riigikogu infotunnis räägiti regionaalse ebavõrdsuse vähendamisest

Kolmapäeval riigikogu infotunnis vastas peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab küsimustele riigieelarve valikute kohta.

Sotsiaaldemokraat Indrek Saar märkis küsimust esitades, et valitsus on koalitsioonileppes kokku leppinud, et prioriteet on regionaalse, piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine. Ta viitas, et tuleva aasta riigieelarves kärbitakse huvihariduse ja huvitegevuse toetusmeedet 4 miljonit ja riigikogus on kolmandal lugemisel hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu, mis kärbib rahvakultuuri keskuse kaudu regionaalsete kultuuritegevuste toetusmeetme vahendeid järgmiste aastate jooksul hinnanguliselt 318 000 eurot ja rahandusministeeriumi regionaalsete investeeringute toetuste andmiseks ette nähtud vahendeid ligi 1,8 miljonit eurot. Saar soovis Aabilt kommentaari valitsuse poliitikale, mida eelarve ja riigi eelarvestrateegia ellu rakendama hakkab.

Jaak Aab ütles vastuses, et kohalike omavalitsuste kogutulud on viimase viie aastaga kasvanud 50 protsenti. “See on üks kõige tähtsamaid regionaalpoliitilisi meetmeid, mis viimastel aastatel vastu on võetud. Ja ka rasketel kriisiaastatel ei vähendatud omavalitsuste tulusid, vaid me andsime lisaks kriisiabi kahel aastal 176 miljonit. See on piirkondade arengu, kohaliku elu turgutamiseks, majanduse turgutamiseks väga oluline,” rääkis Aab.

Ta lisas, et koostamisel on regionaalarengu tegevuskava, kus on olulised mitte ainult riigieelarvelised vahendid, vaid ka Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi vahendid. Seal näitavad kõik ministeeriumid Aabi sõnul ära oma prioriteetsed tegevused piirkondade arendamiseks.

“Kui on mingid programmid või meetmed, siis kirjeldatakse ära, kuidas piirkondade arendamist ja ebavõrdsust on võimalik nendes valdkondades vähendada kas siis eelneva regionaalse raha jaotamisega nendes programmides, kas siis väiksema omaosalusega nendes meetmetes-programmides. Ja regionaalarengu tegevuskava koos kõigi Euroopa Liidu rahastamisfondide meetmetega peaks jõudma kinnitamisele valitsusse jaanuaris, nii nagu ka muud rakenduskavad,” selgitas Aab.

Ta tõi esile Ida-Virumaa, kus on võimalik kasutada ka õiglase ülemineku fondi raha. Piirkonna areng saab ministri sõnul kindlasti lisatõuke ka täiendava ressursiga, mida viimastel aastatel on suunatud uute töökohtade tekitamisele ja ettevõtluse arendamisele.

Huvihariduse kohta ütles Aab, et seda rahastavad omavalitsused omavahenditest. “Aga et parandada seda tegevust, mitmekesistada, võimaldada omavalitsustel ka tasuta pakkuda huviringe, siis toetus eraldi meetmena ju tuli toetusfondi sisse,” täpsustas ta.

Minister lisas, et arvestades, et omavalitsuste tulubaasid kasvavad, on omavalitsuste võimekus pakkuda nii huviharidust kui ka teisi teenuseid järgmisel aastal tunduvalt suurem kui sellel aastal. “Nii et kogu tulemis, mis omavalitsus järgmisel aastal rahasid kasutada saab, on huvihariduse 4-miljoniline kärbe, mis sümboolselt ei näe tõesti hea välja, siiski väga väike osa sellest, mis omavalitsuste tuludele juurde laekub,” ütles Aab.

Lisaks vastas Jaak Aab Peeter Ernitsa küsimusele korruptsiooni kohta ning Paul Puustusmaa küsimusele riigi- ja KOV reformi edasiste perspektiivide kohta.

Infotunnis osalesid ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning siseminister Kristian Jaani.

Kersna vastas Helir-Valdor Seederi küsimusele kiirtestidest ja Tarmo Kruusimäe küsimusele eestikeelse hariduse tegevuskavast.

Jaani vastas Kert Kingo küsimusele politsei rollist ühiskonnas, Ivari Padari küsimusele eelarvekärbete kohta politseis, Mihhail Lotmani küsimusele julgeolekust, Mart Helme küsimusele PPA laevastikust ning Kalle Grünthali küsimusele politsei tegevuse kohta.