Eriteenistujaid puudutavad regulatsioonid ühtlustatakse

„Päästetöötajad, keda meil juba praegu napib, riskivad igapäevast tööd tehes oma elu ja tervisega, mistõttu on sotsiaalsetel garantiidel nende jaoks oluline roll. Tegemist on väga head füüsilist ja vaimset vormi nõudva tööga, mis loob omakorda teenistuseks kõrged nõudmised. Sellepärast on oluline, et  toetame vanaduspensioni eel staažikaid päästetöötajaid, kui nende tervis ei luba enam kutsetööga jätkata. Pean oluliseks, et pensioniea tõustes jätkaks riik ka edaspidi vanaduspensioni oote toetuse maksmist pikendades seda varasema kolme aasta asemel viiele aastale. Selle kõrval on olulisel kohal ka pensioni suurendamise jätkumine 10-50% neile päästetöötajatele, kellel on minimaalselt 10-aastane töötamise staaž. Vanaduspensioni suurenduse staaži saab koguda varasema 2023. aasta asemel kuni 2043. aastani. Ühtlasi on kokkuleppel ametiühingutega otsustatud väljateenitud aastate pensioni staaži kogumist jätkata aastani 2036, mil hakkavad järk-järgult lõppema ka politseipensionide määramised ja seejärel pensionisüsteem ühtlustub. Eesmärk peab olema tasustada eriteenistujaid väärikalt juba töö tegemise ajal,“ ütles Kristian Jaani.

Minister lisas, et tänase seisuga kaoks 2025. aastal võimalus päästjatel töötamise ajal väljateenitud aastate pensionit saada, mis vähendaks oluliselt nende motivatsiooni päästjana jätkata.  „Olukorras, kus päästja on oma tööga pensioni välja teeninud, kuid me vajame tema teeneid edasi, on oluline anda talle võimalus päästeteenistuses jätkamisel ka väljateenitud pensionit saada. Me ei saa riigina endale lubada nende täies elujõus ja äärmiselt vajalikku kutsetööd tegevate meeste kaotamist mõnele teisele tööle, mistõttu jätkame väljateenitud aastate pensioni maksmist 25-aastase staažiga päästjatele ka kutsetööl jätkates,“ kinnitas Jaani.

„Oluline on ka korrastada politseinike palga- ja pensionisüsteemi nii, et see vastaks avaliku teenistuse palgasüsteemile. Praegune keeruline ja mitmest erinevast komponendist koosnev palk ei ole piisavalt läbipaistev ning jätab politseinikud eripensioni määramisel ebavõrdsesse seisu. Saame edaspidi rääkida politseinike põhipalgast, mis on selge, sisaldab kõiki vajalikke lisatasusid ja tagab ühtlasi võrdse kohtlemise eripensioni arvestamisel,“ nentis Jaani.

Lisaks ühtlustatakse eelnõuga politseijuhtide ametiajad ning muudetakse ametite peadirektorite asetäitjate ametikohad tähtajaliseks. „Süsteemis, kus peadirektori ja prefektide teenistus on tähtajaline, on vaja, et ka peadirektori asetäitjate ametikohad sama reeglit järgiksid. Nii loome suurema motivatsiooni enesetäiendamiseks ja roteerumiseks, millest võidab nii inimene ise, kui ka organisatsioon ja seeläbi ühiskond laiemalt,“ ütles Jaani.

„Siseturvalisuse tagamisest rääkides ei saa üle ega ümber valdkonna vabatahtlikest, kes seisavad politseinike ja päästjatega õlg-õla kõrval ning riskivad samamoodi oma elu ja tervisega. Võrdne vastutus peab tagama ka võrdsed hüved ja kohtlemise. Selleks võrdsustame vabatahtlike ja nende perekonnaliikmete hukkumise ning vigastuse hüvitised kutseliste teenistujate ja nende perekonnaliikmete hüvitistega,“ sõnas siseminister.

Kristian Jaani lisas, et ei näe ühtegi põhjust, miks vabatahtlikel ja kutselistel teenistujatel peaks vahet tegema. „Arvestame üha enam vabatahtlike panusega ning seetõttu loome abipolitseinikele eraldi kriisirolli, mis laseb neil tegutseda ka erakorraliste sündmuste lahendamisel andes neile võrdsed õigused nendega, kes töötavad riigikaitselise töökohustusega ametikohal. Sellisel juhul on abipolitseinikul õigus kriiside lahendamise ajal keelduda töö tegemisest tööandja juures ja saada tasustamata puhkust väljaõppe ajaks, samuti saada hüvitist saamata töötasu või palga eest,“ selgitas minister.