Riigikogus läbis esimese lugemise vaktsiinikahjude hüvitamise eelnõu

Vaktsineerimine. Foto: Erik Peinar

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega luuakse patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütleb, et vaktsiinikindlustuse eesmärk on lihtsustatud korras hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus.

“Hüvitist saab nõuda juhul, kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. Hüvitis on ette nähtud ka juhul, kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel inimene sureb. Regulatsiooniga luuakse inimesele, kes on saanud vaktsineerimise järgselt rasket tervisekahju, võimalus nõuda kahju hüvitamist seaduses kehtestatud määras sõltuvalt kahju raskusastmest,” selgitab Keskerakonna fraktsiooni liige Siret Kotka.

Vaktsiinikindlustuse idee ühe algataja Andrei Korobeiniku sõnul on erinevaid põhjuseid, miks teatud hulk Eesti elanikest end vaktsineerida ei soovi. “Peame koos pingutama selle nimel, et usaldus riigiinstitutsioonide vastu oleks kõrgem. Vaktsiinikahjustuste fond on väike, kuid märgiline samm selles suunas,” lausub Andrei Korobeinik. “Oluline on ka see, et vaktsiinikahjustuste fond laieneb teistele vaktsiinidele. Loodan, et selle abil suudame peatada vaktsineerimistaseme langust Eestis ja vältida ammu unustatud haiguste epideemiaid, mis pole tänases maailmas sugugi haruldased.”

Samas eelnõus kajastuv patsiendikindlustus kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024.

1 Kommentaar
  1. NATO: sõja oht on reaalne, valmistutakse kaitsma Balti riike 2 kuud ago
    Reply

    Sõjategevuse laienemise oht Ukrainas on reaalne ja NATO valmistub kaitsma Balti riike, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

    Stoltenbergi väitel pole diplomaatilised jõupingutused suutnud sõja ohtu ära hoida. Seetõttu on sõjategevuse puhkemise oht Euroopas reaalne, lisas ta intervjuus Yle-le.

    Stoltenberg ütles, et sõja ärahoidmiseks tehakse kõik mis võimalik. Venemaale pakutakse selleks poliitilisi lahendusi.

    Ühtlasi saadetakse tugev sõnum, et tagajärjed, nii majanduslikud kui muud saavad olema ulatuslikud, kui Venemaa peaks kasutama sõjalist jõudu.

    USA pani esmaspäeval oma väeosad valmisolekusse seoses võimaliku Vene-Ukraina konflikti paisumise ohuga. Valmis on pandud 8500 sõjaväelast. Need üksused toetavad vajadusel USA kiirreageerimisüksusi.

    Stoltenberg rõhutas, et NATO toetab eelkõige Rumeeniat ja Bulgaariat ning Balti riike.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.