Rahvusvahelistel autovedudel kasutatavad sõidukid peavad naasma iga kaheksa nädala jooksul koduriiki

Foto allikas: MKM

Üle Euroopa jõustuvad järk-järgult liikuvuspaketi nõuded. Sellest nädalast peavad rahvusvahelistel autovedudel kasutatavad sõidukid naasma iga kaheksa nädala jooksul koduriiki ning kabotaažvedudele lisandus täiendav nõue.

„Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus peavad järgnevatel aastatel kõik riigid tegema jõupingutusi rohepoliitika karmide nõuete täitmiseks, peavad transpordiettevõtted sellest nädalast saastama keskkonda oluliselt rohkem, kuna sõidukite regulaarse koduriiki tagasipöördumise nõude tõttu teeb tõenäoliselt suur osa sõidukitest oma sõidud koduriiki tühjalt,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

2020. aasta augustis jõustunud liikuvuspaketi järgi peab 21. veebruarist 2022 tegevusloaga veoettevõtja tooma enda rahvusvahelistel vedudel kasutatavad sõidukid vähemalt iga 8 nädala jooksul tagasi ettevõtte asukohariiki alates sealt lahkumisest. Nõue kehtib nii rahvusvahelistel vedudel osalevatele üle 3,5 t suurima lubatud täismassiga kaubaveokitele, reisijateveo bussidele ning see laieneb 21. maist 2022 väiksematele tarbesõidukitele, mille suurim lubatud täismass on üle 2,5 t kuni 3,5 t. „Selle nõude kehtestamist on põhjendatud vajadusega võidelda nn „varifirmade“ nähtuse vastu, kuid praktikas lõhub see Euroopa ühtset turgu, pannes EL-i ääremaad ebavõrdsesse olukorda,“ selgitas Aas.

Samal põhjusel hääletas Eesti koos kaheksa teise liikmesriigiga liikuvuspaketi vastuvõtmisele vastu. Sellele vaatamata jäi Lääne-Euroopa suurriikide surve selle nõude kehtestamiseks peale. „Kuid võitlus selle nõude vastu jätkub, kuna oleme ühiselt üheksa liikmesriigiga sõidukite tagasipöördumise nõude tühistamiseks pöördunud Euroopa Kohtusse, kuna see on tugevalt vastuolus rohepoliitika eesmärkidega, piirab teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus ning on diskrimineeriv eeskätt Euroopa Liidu äärealadel asuvate liikmesriikide vedajatele,“ selgitas Aas.

Niikaua, kui Euroopa Kohus ei ole sõiduki tagasipöördumise nõuet tühistanud või peatanud, tuleb kõigil liikmesriikidel tagasipöördumise nõuet täita.

Lisaks tagasipöördumise nõudele jõustus sellest nädalast lisanõue ka kabotaaž- ja kombineeritud vedudele. Kabotaažveoks nimetatakse vedu, mille kauba peale- ja mahalaadimiskoht asuvad teise liikmesriigi territooriumil. Kombineeritud veo all peetakse silmas vedusid, mille puhul kombineeritakse kauba ühest punktist teise viimisel erinevaid transpordiliike, nt ronge, laevu ja veokeid, et viia kaup kohale keskkonnasäästlikumalt ja kulutõhusamalt.

Euroopa Liidus võib ettevõte teha kabotaažvedusid, kui teise liikmesriigi territooriumile sõidetakse rahvusvahelise kaubaveo koormaga ja see koorem on seal täielikult maha laaditud. Kui see tingimus on täidetud, avaneb veoettevõtjale õigus teha selles riigis mitte rohkem kui kolm kabotaažvedu seitsme päeva jooksul. Samas võib nimetatud kolm kabotaažvedu teha ka erinevates liikmesriikides, kuid tühjalt järgmisesse liikmesriiki sõites on lubatud teha üks kabotaažvedu kolme päeva jooksul.

21. veebruarist 2022 peab kabotaažvedudel arvestama lisanõudega. Kui lubatud kolm kabotaažvedu selles riigis, kuhu veeti rahvusvahelise kaubaveo koorem või üks kabotaažvedu selles riigis, kuhu sõideti tühjalt, on lõpetatud, siis ei ole lubatud sama mootorsõidukiga teha selles liikmesriigis nelja päeva jooksul ühtegi kabotaažvedu. Seda perioodi nimetatakse nn mahajahtumise ehk „cooling off“ perioodiks.

„Nõude eesmärk on kaitsta liikmesriigis riigisiseseid kaubavedajaid, et teisest liikmesriigist pärit odavama kaubaveo pakkujad ei viiks kohalikke vedajaid raskustesse või ettevõtete sulgemiseni,“ sõnas Aas.

Sama nõue laieneb 21.05.2022 ka nendele tegevusloaga ettevõtjatele, kes kasutavad rahvusvaheliseks kaubaveoks 2,5 t kuni 3,5 t suurima lubatud täismassiga tarbesõidukeid.

Liikuvuspakett võimaldab EL-i liikmesriikidel alates 21.02.2022 oma riigi seadusega rakendada kombineeritud veo maismaa etapile kabotaažvedude nõudeid. Kui liikmesriik seda võimalust ei kasuta, siis võib kombineeritud veo korral endiselt piiranguteta vedada teise liikmesriigi sadamast või raudteeterminalist sinna saabunud haagist või konteinerit mööda maanteed 150 km raadiuses asuvasse mahalaadimiskohta või vastupidi. MKM-ile teadaolevalt jõustavad kombineeritud vedude maantee etapile kabotaažvedude reegleid täies ulatuses alates sellest nädalast Soome, Rootsi ja Taani. Sama nõue tekib Hollandis 2022. aasta keskel ning Belgias 2022. aasta lõpus.

3 kommentaari
  1. Võetakse 3 nädalat ago
    Reply

    üle nõukogude nõudeid, nt väljarenditud laevad pidid 2 korda aastas nõukogude sadamas käima.

    • praegune olukord meenutab aega, mil nõukogude väed viidi sisse Afganistani 3 nädalat ago

      Järgneb Navalnõi arvamuslugu:

      Eile vaatasin „Julgeolekunõukogu istungit”, see on seniilide ja varaste kokkutulek (tundub, et meie FBK uuris nende kõigi korruptsiooni kohta) ja mõtlesin teisele samasugusele nomenklatuuri seniilide kogunemisele. NLKP Keskkomitee poliitbüroo otsustas umbes samamoodi oma kapriisi ajel end „suure malelaua” ääres geopoliitikuna kujutledes saata nõukogude väed Afganistani.

      Tulemuseks oli sadu tuhandeid ohvreid, trauma tervetele rahvastele, mille tagajärgi ei suuda ületada ei meie ega Afganistan, ning mis oli üks peamisi põhjuseid NSVLi kokkuvarisemisele.

      Need poliitbüroo debiilikud varjasid end kahepalgelise ideoloogiaga. Neil Putini seniilidel pole isegi ideoloogiat – ainult pidev ja varjamatu vale. Nad ei viitsi isegi oma casus bellile vähimatki usaldusväärsust tekitada.

      Mõlemad vajavad üht: Venemaa inimeste tähelepanu kõrvalejuhtimist tegelikelt probleemidelt – majanduse areng, hinnatõusud, valitsev seadusetus – ja suunata see „impeeriumi hüsteeria” formaadile.

      Kas olete mõnda aega riiklike kanalite uudiseid vaadanud? Ma ainult neid vaatan neid ja kinnitan, et Venemaa kohta pole MITTE ÜHTEGI uudist. Sõna otseses mõttes. Esimesest kuni viimaste uudisteni: Ukraina – USA – Euroopa.

      Paljast propagandast seniilidele ja varastele enam ei piisa. Nad tahavad verd. Tahaks tankikujusid sõjategevuse kaardile paigutada.

      Ja nüüd – XXI sajandi poliitbüroo juht peab tõeliselt hullumeelse kõne. Kõige täpsema metafoori selle kohta andis muidugi Twitter: „No minu vanaisa jõi end perepuhkusel purju ja rääkis kõigile oma loo, kuidas maailmapoliitika tegelikult toimib.”

      Oleks naljakas, kui purjus vanaisa poleks 69-aastane mees, kes on võimul tuumarelvadega riigis.

      Asendage „Ukraina” tema kõnes sõnadega „Kasahstan”, „Valgevene”, „Balti riigid”, „Aserbaidžaan”, „Usbekistan” ja nii edasi, kaasa arvatud isegi „Soome”. Ja mõelge, kuhu seniilse vanaisa geopoliitiline mõte edasi viib. Kõik see lõppes 1979. aastal kõigi jaoks väga halvasti. Ja nüüd lõppeb see halvasti. Afganistan hävitati, kuid ka NSV Liit sai surmavalt haavata.

      Putini süül võivad nüüd hukkuda sajad, aga tulevikus kümned tuhanded ukrainlased ja Venemaa kodanikud. Jah, ta ei lase Ukrainal areneda, tirib selle sohu, ent Venemaa maksab samasugust hinda.

      Meil on kõik olemas selleks, et võimsalt areneda 21. sajandil – naftast kuni haritud kodanikeni – aga me mängime taas maha oma ajaloolise šansi, et elada normaalset ja jõukat elu, selle asemel et olla sõjas, poris, valedes ja oma kuldsete kotkastega lossis.

      Putin ja tema vargad-seniilid Julgeolekunõukogust ja „Ühtsest Venemaast” – nemad on Venemaa vaenlased ja peamine oht, mitte Ukraina ega Lääs. Putin tapab ja tahab tappa veel rohkem. Kreml muudab teid vaesemaks, mitte Washington. See pole London, kus aetakse sellist majanduspoliitikat, et pensionäri „supikogu” kallineb kaks korda, vaid Moskva.

      Võidelda Venemaa eest ja teda päästa – see on võidelda Putini ja tema kleptokraatide võimule jäämise eest. No aga praegu tähendab see ka banaalset „võitlust rahu eest”.

  2. uskmatu-toomas 3 nädalat ago
    Reply

    Pikk jutt on sitt jutt ! Heietada võib aga miks ikkagi ukrainlased ei püüdnudki täita Minski leppeid ja tänast olukorda poleks tekkinud ? Ikka samuti nagu aastatid tagasi Gruusias – head nõunikud USA emissaarid Laari ja Krossiga eesotsas “me aitame teid,venelane ei julge” jne. Selle vahega,et nüüd oli lubajaks ühe maailma võimsama riigi president kes aga tegelikkuses tegi kõik selleks,et madin algaks !

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.