Kiik: peab kaaluma ravikindlustuse laiendamist kõigile Eesti elanikele

POSITRONEMISSONTOMOGRAAF Foto SILLE ANNUK/SCANPIX

Riias toimuval Euroopa vähipatsientide kongressil osalev tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis reedel, et ebavõrdsuse vähendamiseks kaaluma ravikindlustuse laiendamist kõigile Eesti elanikele.

„Juurdepääs vähi sõeluuringutele, diagnoosimisele ja raviteenustele on Euroopas riikide lõikes väga erinev. Samuti on riigiti suured erinevused uute ja innovaatiliste vähiravimite kättesaadavuses,“ ütles Kiik.

„Eestis on praeguseks kaasatud vähi sõeluuringutesse ka ravikindlustamata inimesed ja riik tagab neile vajadusel ka hilisema ravi. Samuti otsime järjepidevalt uusi võimalusi tervishoiu omaosaluskoormuse vähendamiseks, et raha ei saaks inimestele takistuseks vajaliku abi saamisel. Olukorras, kus ravikindlustamata inimeste osakaal on juba praegu Eestis suur ja sõjapõgenikega koos nende osakaal tõenäoliselt veelgi kasvab, peaksime ebavõrdsuse vähendamiseks kaaluma ravikindlustuse laiendamist kõigile Eesti elanikele,” ütles Kiik.

Kongressi korraldajad juhivad tähelepanu, et inimeste juurdepääsul vähiravile on Euroopas riigiti suured erinevused ja seetõttu on erinevad ka vähi elulemuse näitajad. Kui Lääne-Euroopa riikides puudub juurdepääs soovitatud esimese rea ravile ligikaudu 30 protsendil patsientidest, siis Kesk-Euroopas 60 protsendil ja mõnedes Ida-Euroopa riikides koguni kuni 90 protsendil patsientidest.

Kui näiteks Austrias on patsientidele kättesaadavad ligi 10 uut värskelt müügiloa saanud 10 vähiravimist, siis näiteks Poola patsientidele vaid kolm kümnest. Kui Euroopa Liidus keskmiselt kulutati 2018. aastal vähiravile inimese kohta 378 eurot, siis näiteks Lätis 142 eurot ehk enam kui kaks korda vähem. Vähipatsientide viie aasta suhteline elulemus varieerub 40 protsendist Bulgaarias kuni 64 protsendi Rootsis. Selle põhjuseks on ebavõrdsus inimeste juurdepääsul vajalikele teenustele alates diagnoosimisest kuni järelravini. Kõigi Euroopa Liidu riikide suhtelise vähi elulemuse järele aitamine Rootsi tasemele aitaks Euroopas pikendada kuni 270 000 inimese elu.

Vähiravi kvaliteedi tõstmise ja ebavõrdsuse vähendamise võimalustena nähakse uute vähiravimite kliinilistes uuringutes osalemise lihtsustamist, riiklike vähiravikeskuste loomist ja nende akrediteerimist, onkoloogiaspetsialistide koolitus- ja praktikavõimaluste laiendamist, Euroopa juhtivate vähiravikeskustega kaugkonsulteerimise võimaluste loomist ning täiendava rahastuse suunamist vähiravis enam mahajäänud Euroopa piirkondadesse ja riikidesse.

Kongressi lõpus on kavas allkirjastada patsientide, erialaorganisatsioonide ja teiste huvigruppide ühispöördumine Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile, Euroopa Liidu riikide valitsus- ja tervishoiujuhtidele, milles muuhulgas kutsutakse üles kujundama Euroopa Liidu ühtset vähiravipoliitikat, looma vähiravi tippkeskuseid, koostama vähitõrjeplaane ja tagama neile piisavat rahastust, tagama võrdset juurdepääsu nii vähi diagnostikale kui ravile ja ravimitele, sh ravile välisriikides ning toetama käimasoleva Ukraina sõja tõttu kannatavaid vähipatsiente nii Ukrainas kui teistes Euroopa riikides.

Kongressi korraldab Läti vähipatsientide esindusühingute katusorganisatsioon OncoAlliance koos Euroopa Parlamendi vähktõvevastase võitluse erikomisjoniga BECA. Pärastlõunal külastab minister Tanel Kiik Riia Ülikooli lastehaiglat.

2021. aasta mai algul kinnitati Eesti vähitõrje tegevuskava aastani 2030. Tegevuskava eesmärk on vähijuhtude ja -surmade arvu vähendamine ning vähipatsientide elukvaliteedi parandamine.
Eestis haigestub igal aastal vähki ligi 8800 ja vähi tõttu sureb umbes 3800 inimest. 2030. aastaks prognoositakse uute vähijuhtude arvu kasvu 11 000 juhuni aastas. Osaliselt on see tingitud rahvastiku vananemisest, osaliselt elustiilist tulenevate riskitegurite, eeskätt alkoholi- ja tubakatarbimise, aga ka vähese füüsilise aktiivsuse ning tasakaalustamata toitumise mõjust. Seejuures on ligi 40 protsenti vähijuhtudest ennetatavad.

2021. aastal tasus Eesti Haigekassa enam kui 48 000 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest ligi 155 miljonit eurot, mida on aasta varasemaga võrreldes ligi kuus miljonit eurot rohkem. Vähkkasvajaga kaasnevaid operatsioone ja raviteenuseid ning ka vähiravimeid rahastas haigekassa enam kui 28 miljoni euro eest.

Eestis on püsiva ravikindlustuseta ligi kuus protsenti elanikkonnast.

2 kommentaari
  1. Loomulikult 52 minutit ago
    Reply

    aga siin peab olema seaduspärasus – need kes ei tööta , Eestis ju tööpõlgureid pole aga on musta raha saajad , seega – kes tahab haigekassa katet saada, peab töötama töövõimeline vähemasti 800.- eur palgaga, mis tähendab – et siis laekub haigekassasse tema jaoks raha tööandjalt. Kui tööandja maksab vähem palka – peab ta sots.maksu tasuma ikka 800.- eur pealt ja seda nimetaks siis solidaarsus kindlustuseks.
    selline boonus vähendaks musta raha liikumist

  2. Nojah 29 minutit ago
    Reply

    Mõni peab ju meie rahva eest ka hoolitsema. Ega Biden appi ei tule sest meil pole naftat ega kaevandusi ja seega pole tema poolt karta ka midagi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.