Riigikaitsekomisjon sai tänasel täiendaval istungil kaitseminister Kalle Laanetilt ülevaate valitsuse tehtud otsusest lisaraha kasutamisest riigi kaitsevõime parandamiseks ja kiitis heaks täiendava raha eraldamise.
Komisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul aitab iga lisanduv euro tänases julgeolekuolukorras parandada meie riigi kaitsevõimet. „Kaitsevaldkonna arendamine ja sõjaliste võimete ülalpidamine on väga kallis, kuid antud hetkel on suurem panus riigikaitsesse möödapääsmatu,“ sõnas Eesmaa.
Komisjoni aseesimeheLeo Kunnase sõnul liigume me õiges suunas, aga keskmaa õhutõrje võime loomine ja selle rahastamine vajavad siiski kindlat otsust.
Minister Laaneti sõnul sai Kaitseministeerium ülesande selgitada nelja kuu jooksul, kas Eesti suudab luua keskmaa õhutõrje võimekuse koostöös liitlastega. Tema sõnul on NATO liitlaste hulgas neid, kes on suutelised seda pakkuma. Eesmärk on keskmaa õhutõrje võimekus saavutada 2025. aastaks.
Laanet andis komisjonile ülevaate, mida Eesti saab hankida oma kaitsevõime tugevdamiseks läheme kahe aasta jooksul valitsuse eraldatud täiendava 562 miljoni euro eest. Sellest 476 miljonit eurot on mõeldud riigikaitse tugevdamiseks ja 86 miljonit eurot panustatakse ühiskonna võimesse kriisioludes hakkama saada. Minister selgitas, et kõik tänased investeeringud vajavad ka ülalpidamiseks raha, mis tähendab, et riigikaitsekulud suurenevad ka järgnevatel aastatel.
Ministri sõnul on eesmärk soetada lühimaa õhutõrje selleks, et kaitsta meie väeüksusi, lisaks arendatakse tankitõrjet ja kaudtule võimekust ning ehitatakse juurde liitlaste vastuvõtmiseks vajalik taristu. Laaneti sõnul lähtub Eesti kaitsevõime parandamisel Ukraina õppetundidest.
Minister Laanet tõi esile Kaitseliidu rolli ja märkis, et eesmärk on maakaitse struktuuri tugevdada ning täiendavalt välja õpetada ja varustada kaitseliitlasi.
Jaanuaris eraldas valitsus riigikaitsele täiendavalt 340 miljonit euro, millega Eesti ostab laskemoona ning parandab eelhoiatust.
Jätke ässitamine ja vihavaenu õhutamine ja siis pole vaja relvastumisele raha raisata. Pole vaja sekkuda ja siis pole midagi karta. Te ei saa kunagi nii vägevaid relvi kui on Venemaa. Aga õnneks pole meil Venemaa poolt midagi halba karta nagunii sest me ei ahista nii alatult meil elavaid venelasi nagu seda tehti Ukrainas. ida-Ukraibas elasid venelased vahel isegi varjendites ja ei tohtinud vene keelt rääkida. Seda on rääkinud sealt põgenenud inimesed. Aga asu läks hulluks kui Biden ja mõned Euroopa riigid hakkasud ässitama ja relvi sinna andma. Enne verist võimuvahetust Maidanil oli Ukrainas rahulik elu. Ma ei õigusta sõda ja inimestest on kahju. Aga oleks võinud kokkuleppele jõuda rahulikul teel ja ka leppida sellega et Krimm on Venemaa osa kuna rahvas nii tahtis.
Kui oleks tunnustatud Krimmi Venemaa osana ja oleks Ukrainas elavate venelastel normaalne elu, kui poleks olnud võimuvahetust ja Ukrainat oleksid juhtunud inimesed kes hoolivad oma elanikest, kui poleks Biden sekkunud jne poleks ka sõda.