Välisminister Eva-Maria Liimets osales neljapäeval NATO idatiiva välisministrite ehk Bukarest 9 koostööplatvormi (B9) kohtumisel Slovakkias Bratislavas.
Välisministrid arutasid Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas, NATO tulevikku, sealhulgas uut strateegilist kontseptsiooni, ning alliansi kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamist. Samuti räägiti sellest, kuidas Ukraina toetamist jätkata ja tõhustada ning agressiooni hinda Venemaa jaoks võimalikult kõrgele tõsta. Video teel osales kohtumisel Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.
Liimets rõhutas kohtumisel, et NATO idatiiva kaitsehoiakut on vaja tugevdada. „Mul on heameel eelmise nädala tippkohtumise otsuste üle, mille eesmärk on tugevdada alliansi idatiiba, sealhulgas luua neli uut NATO lahingugruppi ning kiita heaks NATO pikaajalise heidutus- ja kaitsehoiaku kohandamine,“ ütles välisminister Liimets „NATO otsese juhtimise all on praegu 40 000 kaitseväelast, peamiselt alliansi idatiival. Eesti eesmärk on saavutada üleminek suurendatud kohaloleku hoiakult tugevdatud kaitsehoiakule, sealhulgas varude ja laskemoona eelpaigutusele. Ootame strateegiliste otsuste heakskiitmist Madridi tippkohtumisel sel suvel,“ ütles välisminister.
Välisminister toonitas, et Eesti NATO-sse kuulumise 18 aasta jooksul on olulisim olnud just liitlaste ühtsus, mis Venemaa sõjategevuse ajal Ukrainas on veelgi suurenenud. „Sõda Ukrainas on meid ühendanud rohkem kui kunagi varem,“ ütles Liimets. „NATO liitlased pakuvad Ukrainale märkimisväärset poliitilist, majanduslikku ja humanitaarabi ning aitavad Ukrainal end kaitsta. Eesti oli üks esimesi liitlasi, kes Ukrainale kaitsealalast abi andis, praeguseks oleme seda teinud 220 miljoni euro väärtuses ja otsime võimalusi abi juurde anda.“
NATO strateegilise kontseptsiooni arutelul rõhutasid välisministrid, et kollektiivkaitse tugevdamine on ja jääb NATO peaülesandeks. Samas tuleb NATO-l geopoliitiliste arengutega kaasas käimiseks järjest enam kohaneda ka uute väljakutsetega, mis puudutavad Hiinat, uusi tehnoloogiaid, küber- ja hübriidvaldkonda ning kliimamuutuste mõju julgeolekule.
2021. aasta oktoobris korraldas Eesti B9 välisministrite kohtumise Tallinnas.
2015. aastal alguse saanud B9 koostööplatvormi eesmärk on üheksa liitlase, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari ühiste julgeolekuhuvide arutamine ja mitteametlik konsulteerimine. Lisaks üheksale idatiiva riigile olid kohtumisel esindatud ka USA ja NATO.
JA MIS SELLEST ARUTLUSEST KASU ON. Arutlege parem kuidas koroonast lahti saada, kuidas saaks odavat kütust, kokkuleppeid teha teiste riikidega majanduse arenguks jne. Liimets on nii vaimustatud sõjast et muud ei näe. Aga mitte midagi head ta ei tee. Isegi see ei aitaks kui ta arutleks mida võib tervele maailmale teha Bideni ässitamismissioon. Ukraina suhtes on tal oma huvid aga uut maailmasõda küll ei tahaks. Tuleb arvestada et ta on vana mees et USA on pommitanud mitmeid riike ja et tal on olnud peaoperatsuoonid ja poeg keda on vaja kaitsta jne. ukraina sõda poleks alanudki kui väljaspoolt poleks olnud ässitamist mille tõttu suurenes Ukrainas elavate venelaste ahistamine.
Jutuga ikka samm palgapäeva lähedale…
Relvaäri !
Tagantjärgi on kõik targad aga kas seda sõda poleks olnud võimalik hoopis ära hoida ? Enne sõda sõideti arutati nii kaua kui madinaks läks ja nüüd saame kokku arutame,arutame,arutame ?Meedia kirjutab pidevalt nutulaulu kuidas need sanktsioonid vene inimesi mõjutavad aga tulge kodukamarale ja rääkige suud puhtaks kui palju need sanktsioonid meid endid mõjutavad ?
Väike riik peaks tegelema oma probleemidega mitte püüdma teha mingit ülemaailmset poliitikat !