Riik soovib tõhustada ministeeriumide ja omavalitsuste koostööd

Jaak Aab

Valitsuse heakskiidul asub rahandusministeerium koostama pilootprojekti kava, et toetada senisest tõhusamalt ministeeriumide ja omavalitsuste koostööd Eesti piirkondade arendamisel.

Kava kohaselt sõlmiks iga piirkond tulevikus eesmärgipärase arenguleppe, mille paneks kokku vastav regionaalne nõukogu.

„Regionaalareng on eeskätt valitsuse, mitte omavalitsuste vastutus, kuid tulemuslik regionaalpoliitika saab toimida üksnes siis, kui seda tehakse kõikide osapoolte koostöös,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. „Oleme seadnud eesmärgiks töötada välja riigi ja piirkondade vaheliste kokkulepete süsteemi, mis aitaks arengut toetavad tegevused paremini kohapealsete eesmärkidega siduda ning tagaks osapoolte vahel parema koordinatsiooni,“ selgitas minister. „Näiteks on sarnane töö omavalitsuste, ettevõtjate ja riigi koostöös läbi tehtud Ida-Virumaal õiglase ülemineku kava koostamisel.“

Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna juhataja Mart Uusjärve sõnul keskenduksid arengulepped esialgu majanduse regionaalse konkurentsivõime tõstmisele, ent tulevikus võib kaasata ka teisi valdkondi, näiteks keskkonnateemasid. „Valime projekti jaoks välja kindlad pilootpiirkonnad, et näha ja hinnata, missugused alternatiivid toimivad ja kas lahendused oleksid tulevikus rakendatavad üle-eestiliselt,“ märkis Uusjärv.

Pilootprojekti kava peaks rahandusministeeriumi eestvedamisel valmima aasta lõpus. Piirkondliku spetsialiseerumise ja konkurentsivõime alase koostöö tugevdamiseks kaasatakse ka rahvusvahelisi eksperte, kasutades selleks Euroopa Komisjoni reformide ettevalmistamise rahastu võimalusi. Meede on ellu kutsutud, et aidata Euroopa Liidu riikidel viia läbi reforme, mis toetavad töökohtade loomist ja jätkusuutlikku majanduskasvu.

Arengulepete ning nende rakendamiseks ja seireks vajalike piirkondlike nõukogude loomine toetab nii valitsuse valdkondliku poliitika planeerimist, erinevate osapoolte kaasamist kui ka arengute seiret.

Uue kontseptsiooni välja töötamine on seatud eesmärgiks valitsuse 2021–2023 tegevusprogrammis, et siduda valdkonnapoliitika ja regionaalarengut toetavad meetmed tasakaalustatud piirkondlike eesmärkide ja vajadustega.

5 kommentaari
  1. Ele 8 kuud ago
    Reply

    Ometi saame teada mida riik positiivset teeb. Varem oli Keskmädal parim ajaleht aga nüüd seda enam pole ja arvuti Kesknädala on haaranud oma võimusesse Liimets ja Ratas juttudega mis ei ole meile kasulikud ja mitte midagi ei muuda ka välispoliitikas. Tühi ajaraiskamine ja vihavaenu õhutamine nis võib meile hoopis kahju teha. Varem oli Tallinna tv kust sai kuulda Keskerakonna õiglaste ajakirjanike arvamust aga nüüd peame leppima vaid Reformierakonna hääletorude peavoolumeedia arvamusega. tahaks siin lugeda vaid seda mida head tehakse meie rahva jaoks aga ikka harvem juhtub see.

    • Tüütus 8 kuud ago

      Küll on ära tüüdanud see Aab ja ka ülejäänud Keskerakond, Reformiripats.

  2. ehhh 8 kuud ago
    Reply

    Kui regionaalne konkurentsivõime tuleb kõigepealt ei ole enam KESKKONDA ,mille üle arutlemiseks siis,ükskord, vajalik leitakse olevat -kui üldse. Sest kuidas saab olla vajalik miski, mida pole olemaski- PRAGMAATIKUTELE?
    Seda KÕIKE OLEKS PIDANUD TEGEMA 30 aastat TAGASI.See on elementaarne. Aga siis polnud ju Euroopa rahastust …-ometi oleks pidanud olema omamaine plaanimajanduse kava.

  3. Milleks 8 kuud ago
    Reply

    sihuke udu? Kas omavalitsused ja ministeeriumid siis riiki ei kuulugi?

  4. uskmatu-toomas 8 kuud ago
    Reply

    Vaat nüüd käärime käised üles ja hakkame Eesti inimese hüvanguks päriselt tööle ! Aab ise ütles aga mind närib kahtluseuss st. kelle hüvanguks ikkagi ?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.