Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teeb kolmapäeval Riigikogu ees videopöördumise

Volodomyr Zelenskoi ja Jüri Ratas. Foto allikas: Riigikogu

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esineb kolmapäeval kell 12 Riigikogu ees videopöördumisega. Zelenskõi pöördumine toimub vahetult enne Riigikogu infotundi, mille algusaeg lükkub Ukraina presidendi esinemise tõttu edasi.

Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles, et Ukraina sõdurid ja Ukraina rahvas on üles näitamas erakordset vaprust sõjas Venemaa agressiooni vastu. „Seejuures ei tohi me unustada, et see on ka võitlus kogu Euroopa rahu ja väärtuste eest, mistõttu tuleb meil Ukrainat igakülgselt toetada,“ märkis ta. „Eesti jätkab sõjalise, poliitilise, majandusliku ja humanitaarabi andmist Ukrainale ning ma tunnustan igat Eesti inimest, kes on Ukrainat ja ukrainlasi aidanud.“

21. märtsil esines Riigikogu ees videopöördumisega Ukraina parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk. Nädal varem võttis Riigikogu vastu pöördumise, milles avaldas toetust Ukraina riigi kaitsjatele ja rahvale nende võitluses kuritegelikku sõda alustanud Venemaaga ning kutsus üles igakülgselt toetama Ukrainat sõjas oma vabaduse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse säilitamise nimel.

Kell 12 algavat ukrainakeelset videopöördumist on võimalik jälgida sünkroontõlkega Riigikogu YouTube’i kanalilFacebookis või veebiülekandes.

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega).

9 kommentaari
  1. ei keegi 2 aastat ago
    Reply

    See sõda küpses geopoliitilise vastasseisuna pikka aega, juba alates 2008nda Bukaresti tippkohtumisest, mil Ukraina sai perspektiivi NATOga liitumiseks ja mida seega oli võimalik lahendada diplomaatia, läbirääkimiste ning kokkulepetega; viimaseid aga ei sündinud kuna Venemaaga konkureeriv ja end tugevana tundev Lääs tema huvidega lihtsalt ei arvestanud;

    Meenutagem, et juba nimetatud 2008ndale järgnes 2014nda riigipööre Kiievis Nylandi ja McCainiga Maidanil koos kaasnenud järsu suunamuutusega põlise slaavi riigi poliitikas, seejärel Ukraina faktiline loobumine Minsk-2 kokkulepete täitmisest, Ukraina armee järk-järguline moderniseerimine (õhujõududeni polnud veel jõutud) ja järjekindel püüdlemine NATOsse; USA keeldumine Venemaale garantii andmisest, et teda sinna ei võeta ning lõpuks Putini hoiatus, et kui diplomaatia (Vene-USA-NATO läbirääkimised) tulemusi ei anna, lahendatakse küsimus sõjalisel teel – üsna avameelselt öeldud ju! Tulnuks kokkulepped teha. Ei tehtud. Tõsi, The Wall Street Jouranli andmetel (loe lähemalt: Vladimir Putin`s 20 -Year March to War in Ukraine – and How the West Mishandled It”) tegi viimase katse Saksa kantsler Müncheni julgeolekukonverentsil, andes Zelenskyle mõista, et tema avalik loobumine NATO püüdlustest võiks veel viia kokkuleppeni USA ja Venemaa vahel. Zelensky oli aga tollal rohkem ametis sõjaennustustest Ukraina majandusele tekkiva kahju tõrjumisega ega reageerinud vajalikul viisil. Nii see läks.

    Ka praegu ollakse endiselt sõjakal positsioonil. Õhutades neid lahinguks venelastega kasvõi kuni VIIMSE UKRAINLASENI (Kolomayskyi tuntud ütlemine ameeriklaste vagadest eesmärkidest nende Ukraina poliitikas).

    • Uskmatu-Toomas 2 aastat ago

      Ühiskonna hukkamõistu all peaksid olema kõik kes selle sõja algamisele tegude,sõnade või mittetegutsemisega kaasa aitasid !
      Kui me tahame elada nn. demokraatlikus maailma kus puudub topeltmoraal ja kahepalgelisus tuleks kohtu alla anda koos Putiniga ka viimased elusolevad ameerika presitendid.Kõikidele ainult üks süüdistuspunkt-sõjakuriteod !

    • ei keegi 2 aastat ago

      Toomas püüaks nagu õigluse nimel viiki teha, andes nad kõik kohtu alla. See ei toimi (pealegi muutuks süüdistatavate ring teie sõnastuses liiga laiaks, lahjendades ürituse mõju, isegi kui tal see oleks).
      Nagu mu eelmisest kommentaarist ehk järeldada võib, pole antud juhul tegemist lihtsa Vene-Ukraina konfliktiga, vaid kahe konkureeriva ja võitleva süsteemi (kultuuri) – kollektiivne Lääs (kasutades Ukraina inimressurssi) vs slaavi-ortodoksia, väga põhimõttelise kokkupõrkega (sõjaga), ning loota, et sellist masti sündmused alluksid ainult õiguslikule reguleerimisele on paras utoopia. On ju sõda poliitika jätkuks olukorras, kus teise poole soovimatuse tõttu pole kompromissile jõutud ning järgnevat ei määragi mitte enam niivõrd rahvusvaheline õigus kui riikide huvid. Võiks isegi öelda, et rahvusvahelist õigust ennast kohandatakse (arendatakse) vastavalt mõjukate suurriikide (nagu USA) vajadustele, õigustamaks omi interventsioone mitmete uute õiguslike kontseptsioonidega.
      Võib nõustuda, et sõda, kui ta juba kord puhkenud on, peaks käima teatud inimlikkust (humaansust) arvestavate reeglite järgi kuid tavalisem on, et neid rikutakse aga kohtu alla satuvad ennemini ikka kaotajad või nõrgema jõukeskuse esindajad.

  2. Sergei. 2 aastat ago
    Reply

    TÄIENDUS EELMISELE. Ukraina okupatsioon algas kohe peale NSVL lagunemist.
    Natsi kurjategijad tulid tagasi. Juba 1992 NATO ühis õppused. Värbamised ja ohvitseride välja õpetamine USA-s . Ukrainast pärit sõdalased , Iraagis, Afganistanis jm.( NATO -ga)
    MH- Zelenski valimis debatt – avalikult suurel väljakuö, vene keeles , Parasenkoga silmitsi.
    Lõpetab sõja ja Parašenko vangi. Ta sai rahvalt ( nn. venemeelsetelt 73 % hääli)
    Rindel ei allutud ja saite sõja ! Nüüdseks on see väike juudike ise hullem …. reetis oma vanaisa ( 2.maailmasõja NSVL-i veterani)
    Oma hinnangu olevat andnud Eestile meelepäraste Ukrainlaste kohta Bismark, Üks Wermahti kõrge ohvitser ja Kolomoiski ?! VT. Nikita Mihalkovi Besagon- i Mõtisklemiseks.
    Lõbusamat.
    VT. netis: Zelenski plei pianino.

  3. Seda 2 aastat ago
    Reply

    saab kena kuulata olla, kui Jurka õnnitleb Volodiimirit sisekonflikti puhul.
    Oleks te näinud, kuidas ta eile surus sõja asemel peale kodusõda.

  4. Ohoo 2 aastat ago
    Reply

    Kui poleks olnud verist riigipööret Kiievis oleks Ukrainas rahu. See riigipööre oli valmistatud väljaspoolt nagu ka praegu sõda ukrainas on väljaspoolt tulnud ässitamiste tulemus. Peasüüdlane om Biden kelle peamine eesmärk On Venemaa nõrgestamine. Seda sõda valmistati ette kaua. Viidi Venemaale sisse lähestaja jamõeldi välja stsenaarium mürgitamisest. Valgevenesse taheti ka teine president sokutada eu saaks NATO sisse viia NATi ümbritaev Venemaad ja eks Krimm oleks ka Bidenil hea paik Venemaa vastu tegutsemiseks. Venemaa on ju ka naftariik aga seda pommitada ei saa nagu USA on pidevalt teinud teiste naftariikidega. Venemaa on tugev vastane ja isegi Biden ei taha uut maailmasõda. Aga Ukrainasse susse viia biorelv õnnestus tal küll aga õnneks Venemaa sai jaole. peale verist riigipööret Ukrainas muutus elu seal viletsaks ja seal elavaid venelasi hakati ahistama. Kõige hullemaks läks olukord väljaspoolt sekkumise tagajärjel. Sõda poleks alanudki või kiiresti lõppenud kui seda poleks olnud. Oöukorda juhivad Biden ja mõned EL-u riigid eriti Suurbritannia.

    • Riigipööre 2 aastat ago

      valmistati ette Moskvas! See oli kauaoodatud hetk, et ellu viia segadus ja siis hakata tükke ära lõikama. Algul loodeti tõesti hõivata terve Ukraina, kuid ergas osa rahvast sai jaole. Venemaa kasutas segase olu korra ära ning võttis ära Krimmi ja ässitas Donbassis looma “rahvavabariike” et siis nad oma kaitse alla võtta ja pärast korraldada võltsrahvahääletus ning liita Venemaada. Luhanski ja Donetskiga läks see õnneks, kuid Harkiv ajas sõrad vastu ja seal ei õnnestunud moskallidel võimu võtta. Samuti Odessas.
      Kuna terveid oblasteid ei õnnestunud siis vallutada, tehti nüüd uus katse, ehk õnnestub rohkem krabada ja Kiievgi vallutada. Kuid vahepeal oli rahvas ette valmistatud (Nato toel) ja Vovake põles nagu säraküünal. Nüüd püüab kasvõi obalasteid kätte saada, et siis mõneks aastaks vahe teha. Kosuda, uusi tankiste ja lendureid ette valmistada ja tas rünnata kuni Novorossija saab taastatud. Sest Nato omanik USA teatab taas, et tema vahele ei sekku, las slaavlased tapavad üksteist, tema müüb ja katsetab ainult relvi. Et 3. ilmasõjas oleks mida võtta.

    • ei keegi 2 aastat ago

      Donbassi ja Luganski asukad ei toetanud Venemaad kaugeltki nii üksmeelselt kui Krimm ning just seepärast nõustus Venemaa Minski lepingutega jätma need Ukraina koosseisu. Pärast kaheksat aastat ootamist, sõda ja kahurituld sealsed meeleolud muidugi muutusid. Ehk siis Ukraina ei kasutanud ära võimalust integreerida mässulised piikonnad tagasi oma süsteemi lepinguga, millele alla kirjutades olid sellega ju ise nõustunud.
      Asi pole ka Novorossijas. Venemaa kirjutaks rahulepingu kohe alla, kui sellega garanteeritaks Ukraina blokiväline staatus. Veel mõni aeg tagasi väljendas Ukraina käimasolevatel rahukõnelustel ettevaatlikult valmidust nii ka toimida kuid Venemaa koperdamine rindel muutis neil meelt. Venemaa omalt poolt ei katkesta sõda enne, kui pole püüdnud teha kõike võimalikku nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Samas USA jaoks on olukord muidugi ideaalne, slaavlased tümitavad üksteist, neil endil ookeani taga pole aga vaja teha muud kui vaid saata relvi, seda rohkem mida enam venelased rindel edenevad.

  5. Nojah 2 aastat ago
    Reply

    Ukrainal pole vedanud presidendiga. Peale verust võimuvahetust läks elu Ukrainas kolinal allamäge. Zelenski võis olla hea näitleja aga on vilets minister lihtsalt mängukann nende käes kes Venemaad tahavad nõrgestada, kes külvavad vihavaenu.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.